Elbasy Nursultan Nazarbaev jyl saıynǵy Joldaýlarynda, alqaly basqosýlarda Úkimetke jumysty júıeli atqaryp, halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýdy qatań tapsyratyny belgili. Máselen, byltyr kúzdegi Joldaýynda Úkimettegi, basqa da memlekettik organdardaǵy uzaq otyrystar men keńesterdiń sany eselep artyp, qujat aınalymy kóbeıip ketkenin de synǵa alǵan edi.
– Úkimet ákimderdiń jáne olardyń orynbasarlarynyń qatysýymen kúnine 7 keńes ótkizetin kezderi de bolady. Olar qaı kezde jumys isteıdi? Muny doǵaryp, bul máseleni retke keltirý kerek, – degen bolatyn Prezıdent. Rasynda, Elbasy aıtqandaı, bir bólimde on adamnyń úsheýi ǵana barlyǵy úshin eńbek etetinin, jumys istep jatyrmyz dep esep berýmen shektelý daǵdyǵa aınalǵanyn joqqa shyǵara almaımyz.
О́kinishke qaraı, Elbasynyń synynan sabaq shyǵaryp, nusqaǵan baǵyt-baǵdardy qur sózben emes, naqty ispen atqarý jaǵy kemshin túsip jatady. Máselen, ótken jyly Reseıdiń Kemerov qalasyndaǵy qaıǵyly oqıǵadan keıin órtten saqtaný sharalary bastalyp edi, artynsha istiń aıaǵy suıylyp ketti. Eger bul sharýa naýqanshylyqpen emes, júıeli túrde jalǵasyn tapsa, odan keıingi aralyqta qaýipsizdikke qatysty olqylyqtar oryn almas pa edi?! Nesin jasyramyz, elordadaǵy bes balanyń qazasynan keıingi Úkimettiń kezekti otyrysynda tótenshelikterdiń salǵyrttyǵy, tipti keıbir mekemeler men turǵyn úılerde qaýipsizdik sharalary qabyldanbaǵany ashyq aıtyldy.
Memleket basshysynyń halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý jolyndaǵy tapsyrmalarynda kóp balaly otbasylardyń máselelerin sheshýdi, áleýmettik kómek alýǵa qoljetimdi múmkindik jasaýdy, asa qajet otbasylarǵa jaldamaly páter qarastyrýdy mindettep, bul sharalardyń tıanaqty oryndalýyn ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar baqylap otyrýy kerektigin eskertken-di. Aqıqatyn aıtý kerek, qazir kóp balaly analarǵa kómek qolyn sozýǵa jergilikti ákimdikter de, jeke qarjygerler de, din ókilderi men qarapaıym azamattar da atsalysyp jatyr. Endi osy qareket te bir rettik naýqanshylyqqa aınalmasa, kóp uzamaı toqtap qalmasa deısiń.
Iá, qalalyq jerlerdegi áleýmettik máselelerdiń kúrdelenýine ýrbanızasıa úrdisiniń áseri tıip jatqany jıi aıtylyp júr. Iri qalalarǵa aǵylǵan jurtty alańdatqan basty másele baspanaǵa tireletini de ras. Aýyldarda talaı úıler men ǵımarattar bos qalyp, shaharlarda qurylys qanshalyqty qarqyn alsa da balabaqsha men mektep jetpeıdi, páter baǵasy qymbat. Aqıqatyna kelsek, qazaqtyń keń baıtaq jeriniń asty-ústi ıen baılyqqa toly. Qalaýyn taýyp áreket etse, terlep eńbek etse, qunarly qara jerdiń ózi baǵa jetpes qazyna. Al qalaǵa kelgenderdiń bári birdeı mol tabysqa kenele bermeıdi, kópshiligi az-muz tabysty maldanýǵa májbúr. Bazar jaǵalaǵanynyń báriniń baǵy jana qoımaıtyny da bar. Otbasy aýylda qalyp, ózi sybaı-saltań jumys istep, tapqan-taıanǵanyn aýylǵa jóneltip júrgender de jetip-artylady. Bir úıli jan qalaǵa úlken úmitpen kelip, bireýdiń qýyqtaı bólmesin jaldap júrgenin oılasań janyń aýyrady.
«Eldiń turmysyn bilmegen kisi – kósh basyn da alyp júre almaıdy» degen eken Álıhan Bókeıhan. Aýyldyń toz-toz bolǵanyna «naryq retteıdi» degendi jeleý etkenderdiń de tıgizgen kesiri az emes. Áli de bolsa keıbir jergilikti laýazymdy tulǵalar, aýyl ákimderi jergilikti qarapaıym halyqpen qoıan-qoltyq jaqyndasa qoımaǵandaı. Árkim óz tirligimen júrgen sekildi. Ásirese aýyldardaǵy ákim qaralar jer bólinisine kelgende jurt múddesinen buryn, óz múddesi úshin qımyldap, barmaq basty, kóz qystyǵa baryp, arty daý-damaıǵa aınalyp jatqanyn estip júrmiz. Eger mundaı máselelerdiń qazirden bastap aq-qarasyn anyqtamasaq, sońy halyqtyń narazylyǵana aparýy múmkin.
Elbasy saıasatyn jurtqa jetkizýdi kóp jınalystyń aıasynda qaldyrmaı, mindetti minsiz atqarýǵa jumyldyrsaq másele týyndamaıdy. Naqty jospar-joba jasap, ony iske asyrý halyqtyq úrdiske kóp jerde áli aınala qoımaǵany ras. Endigi jerde qalanyń da, aýyldyń da jaıyn alǵa ozdyryp, qordalanǵan máseleni der kezinde sheshsek utylmaımyz. Eń bastysy, Memleket basshysynyń tapsyrmasyn naýqanshylyqpen emes, naqty jumyspen kúndelikti tirligimizge arqaý etken lázim. Ýaqytsha kórinip qalýǵa peıil tanytpaı, qamqorlyq jasaýdy kúndelikti jumysqa aınaldyrsaq, qáne. Bul basshylarǵa tikeleı qatysty. Mundaı úrdis barlyq salada tıanaqty júrse tyǵyryqtan nyq basyp shyǵarmyz anyq.
Qazaqtyń ardaqty azamaty Qarataı Turysov jýrnalıstermen júzdeskende, «As iship, kıim kımeıtin kim bar. Múmkindik jasasaq, aýyldaǵy qandastardyń kúni týar edi. Qaraqum men Qyzylqum dese, keı adamdardyń kóz aldyna qulan jortqan quba dúz elesteıdi. Shyndyǵynda ol jerdiń asty tolǵan qazyna, kúnderdiń bir kúninde baǵy janady» degeni esimizde. Qashan qazaq dalasynyń baǵy janar eken?!