Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń halyqqa arnaǵan bıylǵy jylǵy Joldaýynyń erekshe mańyzdylyǵyn tek qazaqstandyqtar ǵana emes, sheteldik kóziqaraqty jurtshylyq ta joǵary baǵalap otyr. О́ıtkeni bul Joldaýda eń basty nysana retinde adamnyń tabys pen turmys sapasynyń artýy alǵa qoıyldy. Al halyqtyń ómir súrý deńgeıiniń artýy – memleket damýynyń joǵary kórinisi. Endeshe soǵan oraı Joldaý da «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqatynyń ósýi: tabys pen turmys sapasyn arttyrý» dep atalyp otyr. Alaıda endi Joldaýda júktelgen mindetterdiń oryndalýy qaıtkende júzege asyrylmaq? Onyń qandaı joldary bar?
Árıne bıznes órkendemeı eldiń ekonomıkalyq jaǵdaıy jaqsarmaıdy. Bul týraly Elbasy árqashan aıtyp keledi jáne munyń óte mańyzdy ekenin osy Joldaýynda taǵy eskertip ótti. Bıznesti zańsyz ákimshilik qysymnan jáne qylmystyq qýdalaýdan qorǵaýdy arttyrý qajettigin de alǵa tartty. Alaıda bıznes qansha jerden paıda tabatyn bolsa da, aldymen adam, onyń quqyqtary mańyzdy ekenin Memleket basshysy qashanda nazarda ustaý kerektigin jetkizdi. Endeshe ekonomıkada da, saıasatta da, mádenıette de, eń aldymen, azamattardyń qaýipsizdigi men jaıly turmysy qamtamasyz etilýi tıis. О́ıtkeni «qaýipsizdik turmys sapasynyń ajyramas bóligi bolyp tabylady» dedi Prezıdent.
Al eldegi qylmysty joıyp, adamdardyń qaýipsizdigin ornatý, sóıtip turmys sapasyn arttyrý úshin jaılylyq týǵyzý tek quqyq qorǵaý organdaryna júkteler mindet emes. Ol memlekettik ár salanyń óz ishinde atqarylatyn qyzmetinen bastaý alady. Nege deseńiz, zańnyń saqtalýyna árbir adam jaýapty. Osy jaýaptylyqtyń berik senimi zańnyń ústemdigi bolyp tabylady. Senim bar jerde adam tabysty da belsendi jumys isteýge bar kúsh-jigerin jumsaıdy. Soǵan oraı Elbasy: «Quqyq ústemdigi – bizdiń reformalarymyzdyń tabysty bolýynyń negizgi faktory» dedi. Mine, osy faktor sottardyń qyzmetimen tyǵyz úndesip jatyr. Biraq ókinishke qaraı, bizdiń qoǵamda daýly da, daýly emes te isterdiń bárin sot qana qaraýy, sheshýi tıis degen uǵym qalyptasyp qalǵan. Buǵan naqty dáleldi Prezıdent Joldaýda: «Jyl saıyn 4 mıllıon azamatymyz sotta qaralatyn iske qatysady» dep keltirdi. Barlyǵy 18 mıllıonnan sál asatyn el halqynyń 4 mıllıony jyl saıyn sottan sotqa júgirip júretin bolsa, reformamyz qaıtip tabysty bolmaq? Qanshama kúsh pen qarajat qaıda ketip jatyr? Jumyssyz júrgen jandar da jetkilikti. Demek, bul azamattardyń qaýipsizdigi men turmys sapasy artýyna jaılylyq týǵyzý memlekettik salalardyń bir judyryqtaı jumyla atsalysar isi ekenin aıǵaqtaıdy. О́ıtkeni zań ústemdigine barlyq memlekettik sala basa mán bergende ǵana bizdiń reformalar tabysty bolary sózsiz.
Ol úshin ne istegen jón? Iаǵnı bul oraıda qaıtkende quqyq ústemdigin qamtamasyz etip, sot tóreligin jaqsartýǵa bolady degen suraq týyndaıdy. Ras, Prezıdent «Jyl saıyn 4 mıllıon azamatymyz sotta qaralatyn iske qatysady. Buǵan qanshama kúsh pen qarajat jumsalady» dep beker aıtqan joq. Endeshe aldymen azamattardyń sottarǵa orynsyz shaǵymdaný joldaryn aıqyndap, sotta tek daýly isterdiń qaralýyn ǵana qarastyrý qajet qoı. Bul jóninde Joǵarǵy sot tóraǵasy Jaqyp Asanov ta óziniń ornyqty pikirin jetkizdi. Sońǵy kezderi sot tóreligine jata ma, joq pa, oǵan qaramastan kez kelgen is sottar quzyretine alyna beretin boldy, deıdi ol. Sýdıalardyń kúndelikti júktemesi onsyz da kóp ekeni belgili. Sapa bolýy úshin atqarylar jumys tıanaqty júrgizilýi kerek. Ásirese adam taǵdyry tarazyǵa túsip jatqan kezde asyǵystyq jaraspaıdy. Alaıda ol sýdıalar úshin ázirge arman. Máselen, Astana qalasynyń Saryarqa aýdandyq sotynyń ár sýdıasy kúnine 4 azamattyq is qaraıdy eken. Ol sýdıa osy tórt is boıynsha mindetti túrde sot otyrysyn ótkizýi qajet. Oǵan qosa ýáji naqtylanǵan tórt sheshim jazylýy tıis. Bul jumystarǵa sýdıanyń bir kún ýaqyty keteri anyq. Sondaı-aq sol kúngi jumys munymen bitpeıdi eken. Sýdıa sol kúni sot oryndaýshylary suraıtyn 150 sanksıa berýi kerek. Jáne olardy keıinge esh qaldyrýǵa bolmaıdy. Al bul qanshama ýaqytty alatynyn esepteı berińiz. Sonda kúnde osyndaı san qýǵan ala shapqyn jarysta sapa týraly oılaýdyń ózi jón be?
Árıne, joq. Sondyqtan da sotqa senim az dep ashyq aıtylady. О́ıtkeni barlyq iste birkelki sapa bola bermeıdi. Demek, aldymen sot tóreliginiń sapasyn arttyrý qajet. Sonda Elbasy talap etip otyrǵandaı, halyqtyń sotqa degen senimi artady. Bul oraıda sot tóreligin jaqsartý, adamdardyń qaýipsizdigi men jaıly turmysyn qamtamasyz etý – bıznestiń de, bıliktiń de jaýapkershiligine jatatyn is ekendigi tek aıtylyp qana qoımaı, onyń amaldary kórsetilýi kerek. Ol sýdıalardyń kúndelikti qarap otyrǵan isteriniń 70 paiyzynda daý da, tartys ta joq ekendiginen baıqalady. Birqatar isterde bir mınıstrliktiń oblystaǵy ózine baǵynyshty basqarmasynyń shyǵarǵan sheshimimen kelispeı, aqyry aıtysyp sotqa júginý oqıǵasy qaralyp jatady. Osyndaı daýǵa jatpaıtyn máseleler ár memlekettik salalardyń óz ishinde sheshimin taýyp jatsa, sot tóreliginiń sapaly atqarylýyna kóp bolyp qomaqty úles qosqandyq bolar edi.