Jetege jetkizgende aıtar oıyn toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini etip maqaldap turyp, qazyqtaı qaǵyp jiberetin halyq «О́nerdi úıren, úıren de jıren» dep adam balasyna qaı ónerdiń túrin bilýdiń de jat emesin aıtady. О́ıtkeni ónerdiń, kásiptiń, álde bir jumystyń túrin úırenýdiń eshqandaı zıan emestigin, qaıta «birin úırengen azdyq eter, birnesheýin meńger» deıdi. О́tken ǵasyrdyń basynda biri «Masa» bolyp yzyldap, biri «Oıan qazaq» degen Ahmet Baıtursynuly men Mirjaqyp Dýlatuly jastarǵa úlken úmit artty. Keıde keıip, keıde jany aýyryp, bolmaǵan jerine kúıip te, kúıinip te aıtty. Ahań balalarǵa: «Adam da, ushqan qus ta, júrgen ań da, jumyssyz tek turǵan joq eshbir jan da, kishkene qońyz da júr júgin súırep, barady aralar da ushyp balǵa», dese Jaqań: «Bozbala óner, ǵylym úırenbediń, el kezip, ósek aıtyp súıreńdediń. Árqaısyń hal-qadershe talaptansań, senderge men nahaqtan búıder me edim? ...Boıaýmen syrladyńyz syrttaryńdy, kerilip sıpadyńyz murttaryńdy, qarasam ishińdi ashyp dáneme joq, ne deıin, nadan demeı, jurt, bárińdi? Tániń bar, mysalyńda janyń joq bop, syrt bútin, janyp turǵan ishiń shoq bop. Almaıtyn aıtqan tildi, sorly qazaq, óz obalyń ózińe bolsyn, shoq, shoq!» deıdi. Araǵa 100 jyldaı ýaqyt tússe de osy sózder óz mańyzyn joǵaltpaǵandaı kórinedi.
О́ıtkeni ómirdiń bári salystyrýdan turady. О́zge ulttyń balalaryna qaraısyń. Qarasań, olardyń biri – tońazytqysh, kir jýý mashınasyn jóndeıdi, biri – kóliktiń elektronıkasyn shyr aınaldyrady, endi biri – káriz júıesin bes saýsaǵyndaı biledi, biri – teledıdar, biri – kompúter jóndese, biri – avtoslesar, dánekerleýshi, endi biri – kótergish krandy ıiltip-búgiltip áıteýir ne kerek, bir-bir kásiptiń ıesi bolyp shyǵa keledi. Tipti, bir jerge tirkelgen jumysy bolmasa da mobıldik qosymshalar arqyly habarlandyrýyn berip qoıyp, bireýdiń synǵan qulybyn durystap, aýystyryp berse de úıine shaqyrǵan qazaqqa kásibı qyzmetin kórsetip, oǵan qolma-qol aqshasyn alyp jatyr. Omartashy, tiginshi, aspaz, naýbaıshy bolýdan da tartynbaıdy. Al qazaqtyń kóbi búginde kóshe sypyrady, esik kúzetedi, sosyn bazarda arba súıretip, qul bazardan nápaqasyn tabady.
Birde aýylda turatyn kóp jyldyq ustazdyq tájirıbesi bar muǵalim sińlim taýsyla sóıledi. «Únemi oqýshylaryma da, olardyń ata-analaryna da aıtyp júremin. Balany ózim jetpegen bıikke osy shyqsyn degen armanmen alǵan biliminiń deńgeıine, beıimine qaramastan bas-kóz joq «Zorlap qosqan tazy túlki almaıdy» degendeı, oraıy kelmeıtin mamandyǵyna ıtermeleý durys emes deımin. Sonyń kesirinen, alǵan dıplomdary iske aspaı sandyqta jatady. Odan da el ishinde qat mamandyqqa, kásipke baýlysa – paıdasy shash etekten bolar edi. Nanasyzdar ma, basqany qaıdam, bizdiń Torǵaıda úı árlep, jóndeý jumysymen aınalysatyndar, kólik jóndeýshiler, elektrıkter, júk mashınasyn júrgizýshiler, dánekerleýshiler, santehnıkter tipti az, jetispeıdi. Úıdi jóndetý úshin kezekke turýǵa týra keledi, óıtkeni ony ıgergen, kásip etkender óte az. Úlgermeıtin bolǵandyqtan tapsyrysty da ala almaıdy. Al qanshama joǵary oqý ornyn bitirip, mamandyǵy boıynsha jumys taba almaı júrgen jas bar. Malyn satyp, ózderi ishpeı-jemeı balasyn oqytyp, odan jumys tabylmaǵan soń áke-sheshe de, dıplomy kádege aspaǵan jas ta renjıdi. Odan da oıyp turyp alatyn orny bar, qajetin ótegen soń aqysyn qýana beretin halyqqa qajetti kásipke balasyn kezinde baǵyttaǵanda naǵyz eki jep bıge shyǵar edi», deıdi ustaz Janat Álimbaeva.
Árıne, joq emes, kásip ıgerip, sodan tabys taýyp júrgen, jaǵdaılary da kóp-kórim jastar bar. Kórgende kóziń qýanyp, kóńiliń marqaıady. Biraq bul keń etek jaıyp, jappaı úrdiske aınala qoıǵan joq. Tipti stıpendıa tólep oqytamyz, kásiptik bilim beremiz degen nıetti qoldaýshylar az. Keńes tusynda da kásiptik bilim berý ýchılıshesinde telesheber, tońazytqysh, radıo jóndeýshi, dánekerleýshi, tiginshi, shashtaraz mamandyǵyn ylǵı ózge ulttyń balalary oqıtyn. Keıin qazaq balasy búrseńdep syrtta júrgende olar jyp-jyly jerde, qara jumyspen aınalyspaı, ózi úırengen kásibin jasap qamsyz otyratyn.
Tipti, táýelsiz el bolǵan tusta, árkim betti tarıhı otanyna burǵanda kásiptik jumysshylarsyz qala jazdaǵanymyz shyndyq. Qoǵamnyń ózi de adam aǵzasy tárizdi tutas dúnıe. Ár organnyń óz qyzmetin atqaratyny tárizdi ortamyzdaǵy ár adamnyń da óz orny, óz fýnksıasy bolýy tıis. Bes saýsaqtyń biriniń kemdigi qalaı bilinse, ár adamnyń da ketigin taýyp, sol jerge óz ornyna qalanýynyń mańyzy asa úlken.
Qazaq kásip ıesi bolýǵa umtylmasa bazarda turǵany turǵan! Balalar, qazaǵymyzdyń jastary, kásip ıesi, óz isińizdiń sheber mamany bolýǵa umtylyńyzdarshy, bereke men birlik ózi keler, Allaǵa jaǵar amal, ári elińizdiń qajetine, halqyńyzdyń suranysyna saı maman bolasyzdar ǵoı.
Anar TО́LEÝHANQYZY,
«Egemen Qazaqstan»
