Búginde avtomobıl degen burynǵydaı baılyqtyń, sol kólikti satyp alǵan adamnyń áleýmettik jaǵdaıynyń jaqsy ekendiginiń kórsetkishi bolýdan qalyp barady. Bir úıde eki, keıde úsh avtokóliktiń bolýyn, tipti keıbir jumyssyz júrgenderdiń de avtokólik satyp alýyn oǵan mysal retinde keltirýge bolady. Osy oraıda avtomashınalardyń sonshalyq kóbeıip ketýiniń syry nede degen saýaldyń týyndaýy da zańdy.
Onyń eń basty sebebin avtomobıldiń qazirgi tańda meılinshe qoljetimdi bolýynan izdegen durys. Birinshiden, ony salonnan da, qoldan da satyp alýdyń múmkindigi artty. Bir qyzyǵy, kúni keshe KSRO degen alyp derjava óz turǵyndaryn avtokólikpen qamtamasyz ete almady. Búginde sol derjavanyń bir pushpaǵy ǵana bolyp tabylatyn ári ekonomıkasynyń aýqymy Odaq ekonomıkasynyń shıregine de jetpeıtin Reseı óz avtokólikterin ótkize almaı álek. Ekinshiden, sany artqandyqtan bolar, onyń baǵasy da aıtarlyqtaı tómendedi. Úshinshiden, úr jańasyn alýǵa shamań jetpese, baǵasy arzan eskisi bar. Tórtinshiden, bankten nesıe alý múmkindigi. Mine, osyndaı qolaıly sebepter halyqtyń jappaı avtokólikke umtylýyna jol ashty.
Degenmen, avtokólik satyp alǵandardyń báriniń birdeı mańdaılary shylqyp otyr desek, aqıqatqa qıanat jasaǵan bolar edik. Nege deısizder ǵoı. Endeshe naqty derekterge júgineıik.
Keıbir málimetterge qaraǵanda, elimizde zaýyttan shyqqanyna 3 jyl men 7 jyl bolǵan avtokólikterdiń sany 471,5 myń danaǵa, ıaǵnı 12,2 paıyzǵa artqanymen, 10 jyldan asqan avtomashınalar sany da eleýli túrde joǵarylap, 2,4 mıllıon danaǵa jetken. Sóıtip ósim 4,1 paıyzdy quraǵan. Bul Qazaqstandaǵy barlyq avtokólikterdiń 63 paıyzy eken. Eger salystyrý úshin aıta keter bolsaq, ótken 2017 jyly bul kórsetkish 60 paıyz deńgeıinde bolǵan.
Sonymen birge sońǵy bir jyl ishinde, dálirek aıtqanda bıylǵy mamyr aıynyń sońyna qaraı elimizde jeńil avtomobılder qatarynyń 0,6 paıyzǵa, ıaǵnı 3,8 mıllıon danaǵa azaıǵany belgili bolyp otyr. Onyń ishinde 7 jyldan 10 jylǵa deıingi avtomashınalar 13,3 paıyzǵa (290 myń), al 3 jylǵa deıingi mashınalar 12,8 paıyzǵa (520,9 myń) azaıǵan. Buǵan qarap eskirgen avtokólikterdiń arta túskenin op-ońaı ańǵarýǵa bolady.
Máselen, Jambyl oblysynda zaýyttan shyqqanyna 10 jyldan astam ýaqyt ótken avtokólikter 81 paıyzdy qurasa, Almaty oblysynda 77,5 paıyzdy quraǵan. Jeńil avtomobılderdiń sany jaǵynan Túrkistan oblysy kósh bastap tur. Biraq bul óńirde de ustalǵan mashınalar qatary 69,4 paıyzǵa jetip otyr eken.
Jalpy, Qazaqstan aýmaǵynda satýǵa túsken avtomobılderdiń árbir beseýiniń ekeýi 20 jyldan asqan avtokólikter degen málimet keltiredi «QazAvtoProm» Qazaqstannyń avtomobıl salasy kásiporyndarynyń odaǵy. Al 10 jyldan asqan avtomashınalar úlesi rynoktyń 69,1 paıyzyn quraıtyn bolyp shyqqan. Osyndaı derekter keltire otyryp, atalǵan odaq otandyq avtopark kónerip bara jatyr degen qorytyndy jasaǵan.
Sol sıaqty joǵaryda atalǵan uıym qazaqstandyqtardyń bankterden nesıeni negizinen osyndaı eski-qusqy mashınalardy satyp alý úshin alatynyn da anyqtaǵan. Qanshalyqty tozǵandyǵyna qaramastan elimizdiń turǵyndary Toyota Camry, Volkswagen Passat sıaqty avtokólikterdi alýǵa kelgende aldaryna jan salmaıtyn kórinedi. Odan keıingi oryndarda Audi 100, Audi 80, Mercedes-Benz E200 tárizdi mashınalar tur. Sońǵy eki avtokóliktiń eń jańa degenderine bıyl 20 jyl tolady eken. Al Audi 80 markaly avtomashına 1996 jyldan beri zaýyttan múlde shyqqan emes.
Biz bul sıfrlardy nelikten keltirip otyrmyz? Shyndyǵyna kelgende, avtomashına halyqty kólikpen qamtamasyz etip qana qoımaıdy, sonymen birge belgili bir dárejede ekologıaǵa da óziniń teris áserin tıgizedi. Eger avtokólik eski bolsa, odan keletin zıan da eselenip óse túspek. Jol-kólik oqıǵalarynyń oryn alýyna da kóbine-kóp qoldaný merzimi ótken kólikter túrtki bolyp jatady.
Osyndaı sebepterden de bolsa kerek, Almaty qalasynyń ákimi Baýyrjan Baıbek avtomashınalardyń tym kóbeıip ketýine alańdaýshylyq tanytyp, avtokólikter sanyn odan ári ósire berýge bolmaıdy degen óz pikirin bildiripti. Shahar basshysynyń aıtýynsha, 2035 jylǵa qaraı ońtústik astana halqynyń sany 3 mıllıonǵa jetpek, sonshama adamnyń qolaıly ómir súrýin qamtamasyz etý úshin avtokólikter sanyn qazirgi kórsetkish deńgeıinde saqtap qalý kerek. Bul jaıt aıtýǵa ońaı bolǵanymen, jurttyń bári avtokólik ıesi bolýǵa talpynyp jatqan qazirgideı zamanda júzege asyrýǵa kelgende kóptegen kedergilerdiń paıda bolýy da ábden múmkin.
Sózimizdi túıindeı kele aıtarymyz, qazaqta «esi ketken eskini alady» degen sóz bar. Qalaı degende de kónergen, kúni ótken kólikterdiń kóbeıe bermegeni lázim.