Qoǵamdyq kóńil kúıdiń kóterińki bolýy el ekonomıkasynyń damýyna, halyqty áleýmettik turǵyda qoldaý baǵytyndaǵy tıimdi baǵdarlamalardyń qabyldanýyna, olardyń laıyqty júzege asyrylýyna, atqarýshy bıliktiń joǵary deńgeıli qyzmetine jáne basqa da ózekti máselelerge tikeleı baılanysty. Bul oraıda, ásirese memlekettik qyzmetshilerdiń, laýazymdy tulǵalardyń moınyndaǵy jaýapkershilik óte zor. О́ıtkeni memleket tarapynan halyq ıgiligi úshin júzege asyrylǵan árbir is atqarýshy bılik ókilderiniń qolynan ótedi. Al eger álgi ıgilikti sharalardy oryndaýshy tulǵalardyń jurtshylyq aldyndaǵy jaǵymdy beınesi qalyptaspasa, eldiń olarǵa degen seniminen kúdigi basym bolyp jatsa, álgilerdiń atqarǵan ónimdi, paıdaly jumystary qoǵamdyq kóńil-kúıge oń áserin tıgize almaıdy dep oılaımyz.
Elbasy Nursultan Nazarbaev halyqtyń memlekettik organdarǵa, jergilikti bılik oryndaryna degen senimin nyǵaıtý basym baǵyttardyń biri ekenin az aıtyp júrgen joq. Bul óz kezeginde atalyp otyrǵan máselege qatysty sharalardy júıeli túrde júzege asyrý qajettigin aıqyndaıdy.
Jalpy, elimizde túrli salalar boıynsha aýqymdy jumystar júzege asyrylyp jatqany belgili. Olardyń barlyǵy ekonomıkaǵa, halyqtyń turmys-tirshiligine, saıası-áleýmettik turaqtylyq pen ornyqty damýǵa ózindik oń yqpalyn tıgizip otyrǵanyn joqqa shyǵara almaımyz. Munyń barlyǵy aınalyp kelgende halyqtyń atqarýshy bılikke degen kózqarasyn, nıetin jaqsarta túsetini sózsiz. Degenmen, bir ókinerligi, osynaý jaǵymdy úrdisti elimizdegi sybaılas jemqorlyq máselesi edáýir tejep otyr.
Tarqata aıtar bolsaq, Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń derekterine qaraǵanda, 2018-jyly 2 430-dan astam qylmystyq quqyq buzýshylyq tirkelgen kórinedi. Al onyń basym bóligi, dáliregi 73 prosent (1778 adam) sybaılas jemqorlyq is-áreketterine qatysty eken.
Aıtylyp otyrǵan máseleni odan ári indete tússek, joǵaryda kórsetilgen sybaılas jemqorlyq faktilerine tıesili 73 prosenttiń jartysynan astamy, ıaǵnı 56 prosenti paraqorlyq, al qalǵany (44 prosent shamasynda) jymqyrý, senip tapsyrylǵan dúnıeni zańsyz ıemdený áreketteri bolyp otyr. Árıne, bul kóńilsiz kórsetkishter qarapaıym jurtshylyqty oılandyrmaı qoımaıdy...
Sondaı-aq quqyq buzýshylyqqa, onyń ishinde dál osy sybaılas jemqorlyqqa boı aldyryp, jaýapkershilikke tartylǵandardyń kóbisi (1096 adam) laýazymdy tulǵalar bolyp otyr. Olardyń ishinde respýblıkalyq (20 adam), oblystyq, qalalyq jáne aýdandyq deńgeıdegi (217 adam) basshylar bar ekenin aıta ketkenimiz jón.
Iá, osyndaıda qazaqtyń ashynǵannan aıtylǵan «Et buzylsa tuz sebesiń, tuz buzylsa ne sebesiń?» degen máteli oıǵa oralady...
Shyn máninde, bul aıtylyp otyrǵan keleńsiz jaǵdaıattar azamattyq qoǵam men tıisti memlekettik organdardyń sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý sharalaryn birlese keshendi túrde júrgize almaı otyrǵanyn kórsetedi. Desek te, osy oraıda naqty tirkelgen sybaılas jemqorlyq, paraqorlyq baǵytyndaǵy qylmystardyń az bolsa da bir bóligi belsendi, qoǵamdaǵy jaǵymsyz úrdisterge salǵyrt qaramaıtyn azamattardyń ótinishi esebinen anyqtalǵan. Bul kóńilge jylylyq uıalatatyn jaıt.
О́ıtkeni atalǵan dertke qarsy kúreske qoǵam músheleri belsendi túrde ári kóbirek qatysa bastasa, naqty nátıje jaman bolmaıdy. Alaıda osy baǵyttaǵy jumystardy jandandyra túsý úshin azamattardy materıaldyq turǵyda yntalandyrý da qajet sekildi. Osy arada aıta keteıik, 2018-jyly sybaılas jemqorlyqqa baılanysty qylmystar jónindegi rastalǵan aqparattary úshin 180 azamat 25,8 mln teńgege yntalandyrylypty.
Árıne paraqordy ustap berý, jemqordyń jolyn kesýge kómektesý ońaı sharýa emes. Bul iste paraqordyń tizesi batqan, sodan kelip sharasyz kúı keship, ashý qysqan adamdar ǵana batyl is-áreketterge baryp, qylmyskerdi ustap berýge járdemdesip jatady. Al bylaıǵy jurt óziniń birinshiden qaýipsizdigin oılap, ekinshiden tynysh júrgendi jón kórip, bireýdiń bala-shaǵasynyń kóz jasyna, nalasyna qalmaıyn dep ári qazaqshylyqqa tán adamgershilik ıirimderinen attap óte almaı, aqyrynda paraqordyń jónsiz áreketin kórip tursa da tıisti organdarǵa habarlaı qoımaıdy. Bizdiń álsiz tusymyz da osy bolsa kerek. Bul osaldyǵymyz jemqorlyq degen jegi qurttyń qoǵamymyzdy keýlep úńgı túsýine keńinen jol ashatyny belgili. Demek, biz álgi álsiz tusymyzǵa aıryqsha nazar aýdarýymyz kerek-aq. Áıtpese sybaılasqan jemqorlar halyqtyń osy osal jerin ózderine tıimdi paıdalanyp, bilgenin isteı beretini sózsiz...
Qalaı desek te, sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreske qarapaıym halyqty jappaı tartý ońaı is emes. Ol úshin ustap berýshi azamattardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýden bastap, basqa da kóptegen máseleler zańdy túrde sheshimin tabýy tıis. Bul ázirge jabýly turǵan másele.
Qoryta aıtqanda, sybaılas jemqorlyqpen kúresti jalpyhalyqtyq deńgeıge kótermeı oń nátıjege jetý qıyn. Degenmen, memleket tarapynan bar múmkindiginshe jergilikti jáne ortalyq memlekettik organdardyń sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý boıynsha jumysyn kúsheıtý, azamattyq baqylaýdy arttyrý máselesi basty nazarda bolýy tıis.