Qazaqstannyń agrarlyq ǵylymynyń damýyna arnalǵan baspasóz konferensııasy ótti

Qazaqstannyń agrarlyq ǵylymynyń damýyna arnalǵan baspasóz konferensııasy ótti

Sharaǵa A.I.Baraev atyndaǵy AShǴО́O bas dırektory Kenje Abdýllaev pen Bıotehnologııa ulttyq ortalyǵynyń bas dırektory Erlan Ramankýlov qatysty. 

 

Egemen Qazaqstan
21.05.2018 2724
2

 Memleket Basshysy N.Nazarbaevtyń 2018 jyldyń 10 qańtaryndaǵy Qazaqstan halqyna Joldaýynda agroóndiristik keshen jańa tehnologııalyq deńgeıge, ósimdikti qorǵaý quraldary men mıneraldy tyńaıtqyshtardy engizýdiń ıntellektýaldy júıelerine kóshýi tıistiligi atap ótildi. О́simdik sharýashylyǵynda tıimdiligi az sý sińirgish daqyldardy ósirýdi qysqartý jolymen júrý jáne olardy kókónis, maıly jáne jemshóptik ónimmen almastyrý qajet. Agrohımıkattardy tıimdi paıdalaný, qýań aımaqtarda topyraqty óńdeýdiń zamanaýı tehnologııalary men basqa da ınnovasııalardy qoldanýdy keńeıtý boıynsha sharalar kesheniniń qajettiligi kórsetildi.

A.I. Baraev atyndaǵy AShǴО́O bas dırektory Kenje Abdýllaev prezıdenttiń joldaýyn oryndaý úshin QR aýyl sharýashylyq Mınıstrliginiń strategııalyq mańyzdy memlekettik máselelerdi sheshý úshin 2018-2020 jyldarǵa qoldanbaly ǵylymı zertteýlerdi júrgizýge baǵdarlamalyq-maqsatty qarjylandyrýdy bólý boıynsha konkýrs ótkizip jatqanyn aıtty, olardyń biri A.I.Baraev atyndaǵy AShǴО́O negizinde aýdany  3000 ga naqty eginshilik polıgonyn qurý bolyp tabylady.  Bul jobanyń maqsaty Aqmola oblysynda naqty eginshilikti damytý boıynsha aýyl sharýashylyq daqyldaryn óndirý kezinde agrosenozdy basqarý jáne monıtorıng negizinde naqty eginshilik tehnologııalaryn beıimdeý jáne transfert bolyp tabylady.

Jobany oryndaý barysynda kelesi mindetter qoıylady:

1. Naqty eginshilik polıgonynyń negizinde ınnovasııalyq zertteýlerdi ázirleý, transfert, beıimdeý, engizý.

2. Tıimdi nátıjelerdi (Egistik kúnderi, BTO, BAQ) kórsetý arqyly ósirýdiń topyraq-klımattyq jaǵdaılaryn eskere otyryp naqty eginshilik tehnologııalaryn keńaýqymdy kóbeıtý.

3. Aýyl sharýashylyq óndirisiniń naqty eginshilik júıesine kóshirý jáne naqty eginshilik elementterin tıimdi paıdalaný boıynsha usynystardy ázirleý.

4. Naqty eginshilik talaptaryn eskerip aýyl sharýashylyq daqyldaryn ósirýdiń tehnologııalyq kartalaryn jetildirý.

5. Jazdyq bıdaıdyń jergilikti seleksııasynyń úzdik otandyq sorttarynyń áleýetin kórsetý.

6. Naqty eginshilik úshin berilgen parametrleri bar bıotehnologııalyq ádisterdiń negizinde jazdyq bıdaıdyń jańa sorttaryn shyǵarý.

Naqty eginshiliktiń arqasynda egin egý men astyqty jınaýdyń  ońtaıly ýaqytty boljamdaýdyń, «aqyldy sýarýdyń», mıneraldy tyńaıtqyshty sebýdiń, zııankestermen jáne aramshóppen kúresýdiń  ıntellektýaldy júıelerin paıdalanyp eńbek ónimdiligin birneshe ese arttyrýǵa bolady. Júrgizýshisi joq tehnıka adamı faktordy azaıtyp, eginshiliktiń ózindik qunyn aıtarlyqtaı tómendetýge múmkindik beredi.

Klımattyń ózgerýine óndiristiń turaqtylyǵyn arttyrý úshin jergilikti jaǵdaılarǵa beıimdelgen aqparattyq tehnologııalardy, ósý men damýdyń bıoúdetkishterin, makro- jáne mıkrotyńaıtqyshtardy qoldaný, tikeleı egý, topyraqty óńdeýdiń jańa júıeleri sııaqty ósirý tehnologııalarynyń elementterin óndiristik júıelerge biriktirý jáne ósirilip jatqan daqyldardy ártaraptandyrý qajet. Topyraq-, qorúnemdegish eginshilik tásilderi topyraqtyń organıkalyq zat quramyn jáne onyń fızıkalyq sıpattamalaryn ońtaılandyrady, bul atmosferalyq jaýyn-shashyn ylǵalyn paıdalaný tıimdiligin arttyrady jáne erozııalyq úderisterdi qysqartady.

Bul jobanyń oryndalýy quramyna iri aldyńǵy qatardy aýyl sharýashylyq kásiporyndardyń, Aqmola oblysynyń ákimdiginiń ókilderi kirgen, ǵylymı óndiristik keńespen, Ulttyq Bıotehnologııa Ortalyǵynyń ǵalymdarymen birlesip júrgiziletindigin atap ótý kerek.

K.Abdýllaev óz sózinde «Aýdany 3000 ga óndiristik-tájirıbelik  polıgon negizinde osy jobany júzege asyrý astyq daqyldarynyń ónimdiligin 25 s/ga deıin arttyratynyn jáne eńbek ónimdiligin  2,0-2,5 esege kóbeıtetindigin» basa aıtty.

KOLÝMNISTER

Arnur ASQAR, «Egemen Qazaqstan»

Sheraǵań shertken sher

Qazaq jýrnalıstıkasynyń qara narlary Sherhan Murtaza men Kamal Smaıylovtyń «Egemendegi» hattary kezinde qoǵamdyq sanaǵa serpilis ákelgeni málim. «Qadirli Kamal Dos!», «Qadirmendi Sherhan!» dep bastap, el ómiriniń qaltarys-bultarystaǵy búkil problemasyn jipke tizip kórsetken, odan shyǵatyn jol izdegen eki tulǵanyń hattaryn qazir oqysań, alysty boljaı bilgen kóregendigine eriksiz tańǵalasyń. 

Súleımen MÁMET, «Egemen Qazaqstan»

Sotqa silteı salý sán be?

Qara qyldy qaq jaryp, ádildikti aıtqan qazaq bıleriniń bılik qaǵıdasy: «Týra bıde týǵan joq, týǵandy bıde ıman joqqa» negiz­delgeni málim. Qasqaıyp turyp qamshysyn aldyna tastap: «Baı bolsań halqyńa paıdań tisin, batyr bolsań dushpanǵa naızań tısin. Baı bolyp paıdań tımese, batyr bolyp naızań tımese jurttan ala bóten úıiń kúısin» dep Áıteke bıdiń shamyrqanǵany, judyryqtaı jumylǵan Qazybek bıdiń Qońtajyny bılik aıtý kezegi tıgende: «Sózdi óńmenime suǵyp aıtqan kezde, eki ıyǵynan eki aıý aýzynan ot shashyp «typyr»» etshi, «kóreıin» dep turdy. Kórdińiz be, bılik aıtqan adam sózimen de kózimen de, susymen de yqtyra alady eken. Qazaq bıleri dala zańynyń oryndaýshylary bolǵan. Tek ádildikti tý etip kótergen onyń aldynda han da qara da birdeı jaýap bergen.

Dıdar Amantaı,

Sóz shyǵyny

Qazir sóz aldyǵa shyqty. Rolan Bart kótergen konnotasıa men denotasıa qaıshylyǵy, demek, sózdiń nársege emes, sózge nemese belginiń zatqa emes, belgige silteıtindigi jalǵan sana qalyptastyratyny jaǵdaıdy kúrdelendire tústi. 

Súleımen MÁMET, «Egemen Qazaqstan»

Qazaq otbasy

Otbasy uǵymy – qazaq úshin qasıetti de qadirli. Túbiri − ot, ot jylý beredi, ómir syılaıdy, tirshiliktiń kózi, úıdiń ishindegi «ýildegen» jeldi, «azynaǵan» aıazdy toıtaryp, otbasy ıesine sanalatyn adamǵa baq-dáýlet darytady. Otanasy, otaǵasy degen eki sózdiń arǵy jaǵyna oı jiberseń – qazaqtyń kemeldigine, bárin qysqa baılammen uǵyndyratyn kemeńgerligine kóz jetkizesiń. Sondyqtan da shyǵar, otbasy qaǵıdasynyń qashan da bıik turatyny. Qazaq otbasyn qurǵanda jetesizdikten jerip, kórgensizdikten boıyn aýlaq salǵan. Ata-ana úlgisin alǵa ozdyrǵan.

Suńǵat ÁLIPBAI, «Egemen Qazaqstan»

Zaman talqysyndaǵy qazaq

Feısbýktegi paraqshamdy ashyp qaraımyn da oılanamyn. Feısbýkti men ádette merzimdik buqaralyq aqparat quraldarynyń nazarynan tys qalǵan oqıǵalar men jańalyqtardy jáne oǵan degen qoǵamnyń kózqarasyn bilý úshin ashamyn. Meniń paraqshamda úsh jarym myńnan astam jazylýshym bar. Olardyń 95 paıyzdan astamy – qazaqtar.

UQSAS JAŃALYQTAR

Taǵy da oqý

Pikirler(0)

Pikir qosý