Qazaqstannyń agrarlyq ǵylymynyń damýyna arnalǵan baspasóz konferensııasy ótti

Qazaqstannyń agrarlyq ǵylymynyń damýyna arnalǵan baspasóz konferensııasy ótti

Sharaǵa A.I.Baraev atyndaǵy AShǴО́O bas dırektory Kenje Abdýllaev pen Bıotehnologııa ulttyq ortalyǵynyń bas dırektory Erlan Ramankýlov qatysty. 

 

Egemen Qazaqstan
21.05.2018 2763
2

 Memleket Basshysy N.Nazarbaevtyń 2018 jyldyń 10 qańtaryndaǵy Qazaqstan halqyna Joldaýynda agroóndiristik keshen jańa tehnologııalyq deńgeıge, ósimdikti qorǵaý quraldary men mıneraldy tyńaıtqyshtardy engizýdiń ıntellektýaldy júıelerine kóshýi tıistiligi atap ótildi. О́simdik sharýashylyǵynda tıimdiligi az sý sińirgish daqyldardy ósirýdi qysqartý jolymen júrý jáne olardy kókónis, maıly jáne jemshóptik ónimmen almastyrý qajet. Agrohımıkattardy tıimdi paıdalaný, qýań aımaqtarda topyraqty óńdeýdiń zamanaýı tehnologııalary men basqa da ınnovasııalardy qoldanýdy keńeıtý boıynsha sharalar kesheniniń qajettiligi kórsetildi.

A.I. Baraev atyndaǵy AShǴО́O bas dırektory Kenje Abdýllaev prezıdenttiń joldaýyn oryndaý úshin QR aýyl sharýashylyq Mınıstrliginiń strategııalyq mańyzdy memlekettik máselelerdi sheshý úshin 2018-2020 jyldarǵa qoldanbaly ǵylymı zertteýlerdi júrgizýge baǵdarlamalyq-maqsatty qarjylandyrýdy bólý boıynsha konkýrs ótkizip jatqanyn aıtty, olardyń biri A.I.Baraev atyndaǵy AShǴО́O negizinde aýdany  3000 ga naqty eginshilik polıgonyn qurý bolyp tabylady.  Bul jobanyń maqsaty Aqmola oblysynda naqty eginshilikti damytý boıynsha aýyl sharýashylyq daqyldaryn óndirý kezinde agrosenozdy basqarý jáne monıtorıng negizinde naqty eginshilik tehnologııalaryn beıimdeý jáne transfert bolyp tabylady.

Jobany oryndaý barysynda kelesi mindetter qoıylady:

1. Naqty eginshilik polıgonynyń negizinde ınnovasııalyq zertteýlerdi ázirleý, transfert, beıimdeý, engizý.

2. Tıimdi nátıjelerdi (Egistik kúnderi, BTO, BAQ) kórsetý arqyly ósirýdiń topyraq-klımattyq jaǵdaılaryn eskere otyryp naqty eginshilik tehnologııalaryn keńaýqymdy kóbeıtý.

3. Aýyl sharýashylyq óndirisiniń naqty eginshilik júıesine kóshirý jáne naqty eginshilik elementterin tıimdi paıdalaný boıynsha usynystardy ázirleý.

4. Naqty eginshilik talaptaryn eskerip aýyl sharýashylyq daqyldaryn ósirýdiń tehnologııalyq kartalaryn jetildirý.

5. Jazdyq bıdaıdyń jergilikti seleksııasynyń úzdik otandyq sorttarynyń áleýetin kórsetý.

6. Naqty eginshilik úshin berilgen parametrleri bar bıotehnologııalyq ádisterdiń negizinde jazdyq bıdaıdyń jańa sorttaryn shyǵarý.

Naqty eginshiliktiń arqasynda egin egý men astyqty jınaýdyń  ońtaıly ýaqytty boljamdaýdyń, «aqyldy sýarýdyń», mıneraldy tyńaıtqyshty sebýdiń, zııankestermen jáne aramshóppen kúresýdiń  ıntellektýaldy júıelerin paıdalanyp eńbek ónimdiligin birneshe ese arttyrýǵa bolady. Júrgizýshisi joq tehnıka adamı faktordy azaıtyp, eginshiliktiń ózindik qunyn aıtarlyqtaı tómendetýge múmkindik beredi.

Klımattyń ózgerýine óndiristiń turaqtylyǵyn arttyrý úshin jergilikti jaǵdaılarǵa beıimdelgen aqparattyq tehnologııalardy, ósý men damýdyń bıoúdetkishterin, makro- jáne mıkrotyńaıtqyshtardy qoldaný, tikeleı egý, topyraqty óńdeýdiń jańa júıeleri sııaqty ósirý tehnologııalarynyń elementterin óndiristik júıelerge biriktirý jáne ósirilip jatqan daqyldardy ártaraptandyrý qajet. Topyraq-, qorúnemdegish eginshilik tásilderi topyraqtyń organıkalyq zat quramyn jáne onyń fızıkalyq sıpattamalaryn ońtaılandyrady, bul atmosferalyq jaýyn-shashyn ylǵalyn paıdalaný tıimdiligin arttyrady jáne erozııalyq úderisterdi qysqartady.

Bul jobanyń oryndalýy quramyna iri aldyńǵy qatardy aýyl sharýashylyq kásiporyndardyń, Aqmola oblysynyń ákimdiginiń ókilderi kirgen, ǵylymı óndiristik keńespen, Ulttyq Bıotehnologııa Ortalyǵynyń ǵalymdarymen birlesip júrgiziletindigin atap ótý kerek.

K.Abdýllaev óz sózinde «Aýdany 3000 ga óndiristik-tájirıbelik  polıgon negizinde osy jobany júzege asyrý astyq daqyldarynyń ónimdiligin 25 s/ga deıin arttyratynyn jáne eńbek ónimdiligin  2,0-2,5 esege kóbeıtetindigin» basa aıtty.

SOŃǴY JAŃALYQTAR
KOLÝMNISTER

Súleımen MÁMET, «Egemen Qazaqstan»

Sóz salmaǵy

Baıaǵynyń bıleri taý qulatyp, jer terbetpese de, eldi ıitip, teli-tentekti tıyp, kem basqandy ilgeri ozdyryp, asqynǵandy tejep, órshigendi órelep, ata ǵuryppen, ana úlgisimen bárin jónge saldy. Ul men qyzdyń eteginen tartpaı, aýzynan qaqpaı, qyrandaı túletip otyrǵan. Sodan da shyǵar, «Aýzym jetkenshe sóıleımin, qolym jetkenshe sermeımin, aıaǵym jetkenshe júremin» dep 14 jasynda aýzynan ot shashyp: «El ebelek emes, er kebenek emes, dat!» dep dara tanylǵan Qazybek bıdiń Qońtajynyń tilin baılap, qatty sastyrǵany. Jeteli sózge jetesiz ǵana des bermeıdi.

Serik NEGIMOV, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri

Durystyq joly

Jaqsy kisi ataný, tirshilik-turmys, ómir qubylystaryna oı júgirtý, saralap zerdeleý, fılosofıalyq mádenıet qalyptastyrý, tájirıbe jınaqtaý, durystyq, adamshylyq, izgilik, ádildik, degdarlyq jolynda meıirlenip, berekeli qyzmet jasaý, ulttyń ádebi men qaǵıdattaryn jan-tánińmen qabyldaý – naǵyz tabıǵı abzal qasıet.

Jaqsybaı SAMRAT, «Egemen Qazaqstan»

Bızneske ıkemdilik qaıdan shyǵady?

Adamnyń bızneske ıkemdiligi qaıdan týady degen suraq kóp adamdy oılandyrady. Árıne, motıvasıa kúshti, ol − aqshany kóp tabý. Isker adamdar eshkimniń aldynda ıilmeıdi, «malyń bolsa syılamaı tura almas el» dep Abaı aıtpaqshy, jurtqa da syıly bolady.

Suńǵat ÁLIPBAI, «Egemen Qazaqstan»

Bas paıda algorıtmi

Bas paıdany oılaý – búkil adam balasyna tán dúnıe. Ár adam balasynyń «ózim degende ógiz qara kúshim bar» degen qaǵıdat boıynsha tirshilik quratyny túsinikti. Biraq adam balasy qoǵam ishinde ómir súretindikten ár adamǵa tán osy qasıetti shektep ustaýǵa, ony qoǵamdyq múddege nemese qoǵamdyq ortada qalyptasqan tártipke baǵyndyrýǵa týra keledi. Óıtkeni munsyz qoǵam damı almaıdy.

Súleımen MÁMET, «Egemen Qazaqstan»

Ońtaılandyrý ońalta ma, omalta ma?

Orta bilim salasyna qatysty taǵy bir ońtaılandyrýdyń qulaǵy qyltıyp, «bul qalaı bastalyp, qalaı aıaqtalady?» degen sansyz suraq kóptiń kókeıin búlkildetip otyr. «Qundylyqtar aýysatyn, shyndyqtar shatysatyn uly ózgerister týysynda ómirdiń ózi karnavalǵa uqsap ketedi», dep Mıhaıl Bahtın aıtpaqshy, bilim salasyndaǵy mundaı reformalardan jurttyń júıkesi juqarý bylaı tursyn, karnavalǵa aınalyp bara ma degen kúdik joq emes. Qabyldanǵan, tolyqtyrylǵan zańdar, ár mınıstrdiń tusynda túzilgen baǵdarlamalar, oǵan bólingen qarjy – «óıtemiz de, búıtemiz» dep keletin jarnamaǵa bergisiz jıyndar, konferensıalar, onda sóılenetin sózder qısapsyz desek, artyq aıtqandyq bolmas.

UQSAS JAŃALYQTAR

Taǵy da oqý

Pikir qosý