Ana tilimizdiń shubarlanýyna kináli bóten eshkim emes, kóbinese ózimizdiń sóılemdi jóndep quraı almaıtyn, anyqtaýyshty naqty qaı sózge qoıý kerektigin, qalyptasqan sóz tirkesterin bilmeıtin shala saýatty jýrnalısterimiz ben aýdarmashy bolyp isteıtin zamandastarymyz. Osy oraıda, ásirese aýdarmashylyq qyzmettiń osaldyǵy, saladaǵy azamattardyń óz isterine jaýapkershilikpen qaraýǵa mán bere qoımaıtyny anyq kórinedi.
Degenmen, biz bul arada barlyq kináni aýdarmashylardyń moınyna júktegimiz kelmeıdi. О́ıtkeni máseleniń mánisine tereńirek úńilseńiz, qazaq tiliniń shubarlanýyna oǵan baıaǵysha «qaldyq qaǵıdatymen» qaraıtyn keıbir laýazymdy tulǵalardyń da qatysy bar. Sebebi, kóptegen memlekettik jáne jekemenshik mekemelerdiń basshylary aýdarmashylyqty eńbekaqy eń az tólenetin qyzmetterdiń qataryna engizip qoıǵan. Naqtylaı aıtqanda, mátinderdi orysshadan qazaq tiline tárjimalaýshynyń eńbegi óz deńgeıinde baǵalanbaıdy. Onyń alatyny eden jýýshynyń eńbekaqysy kóleminde ǵana. Sondyqtan bul qyzmetke bilikti tilshi, jaqsy aýdarmashy barmaıdy. Tek ýnıversıtetti fılolog mamandyǵy boıynsha jańa ǵana bitirgen jas qyz-kelinshekter barady. Al olar sheber aýdarmashy bola ala ma? Tájirıbesi az jas maman tehnıkalyq sózder túgil ekonomıkalyq nemese zańnamalyq termınderdi, olardyń maǵynasyn bile bermeıdi. Sózdikke súıenip, bir sózdiń birneshe balamasynyń arasynan sóılemniń maǵynasyna kelmeıtinin de qoldanyp jatady. Sondaı aýdarmalar baspasóz paraqshasy arqyly BAQ-tarǵa taratylady, ondaǵylar da «ózderiniń usynǵan mátini osyndaı» dep qalaı aýdarylǵan bolsa, kóbinese sol kúıinde jarıalap jiberedi. Sodan qazaq tilindegi túsiniksiz sóılemder, maǵynasy bulyńǵyr mátinder, orynsyz qoldanylǵan sózder men sóz tirkesteri aqparattyq keńistikke jaıylyp, aqyrynda tilimizdiń shubarlanýyna ákelip soqtyrady.
О́kinishtisi sol, bizde áli kúnge barlyq resmı qujattar, tipti barlyq zańdar oryssha daıyndalady. Qıyn, kúrdeli sózderden turatyn qujattardy álgi aýdarmashylarymyz biligi men bilimi jetkeninshe aýdarǵan bolady, biraq onysy sapaly bolyp shyqpaıdy. Onyń ústine, túpnusqanyń maǵynasy men mazmunyn emes ondaǵy sózder sanyn, sóz qaıtalaýlardy buljytpaı aýdarýǵa tyrysýshylyq oryn alady. Mysaly byltyr: «O ratıfıkasıı Memorandýma o vzaımoponımanıı mejdý Pravıtelstvom Respýblıkı Kazahstan ı Pravıtelstvom Týreskoı Respýblıkı ob okazanıı podderjkı prınımaıýsheı Storony prı provedenıı ýchenıı podrazdelenıamı spesıalnogo naznachenıa» degen zań qabyldandy. Barlyǵy 24 sóz. Orysshasy da shubalańqy eken, biraq oıdy erkin bergen. Endi sonyń qazaqsha aýdarmasyn qarańyz: «Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Túrkıa Respýblıkasynyń Úkimeti arasyndaǵy arnaıy maqsattaǵy bólimshelerdiń oqý-jattyǵýlaryn ótkizý kezinde qabyldaýshy Taraptyń qoldaý kórsetýi týraly ózara túsinistik týraly memorandýmdy ratıfıkasıalaý týraly». Munda 26 sóz, sonyń ishinde orysshada «o» men «ob» úsh ret aıtyldy dep qazaqshada da «týraly» sózi úsh ret qaıtalanypty. Sol sózderdi qaıtalamaı-aq bylaı aýdarsa bolmas pa edi: «Qazaqstan men Túrkııa Respýblıkalary Úkimetteriniń arnaıy maqsattaǵy bólimshelerdiń oqý-jattyǵýlaryn ótkizgen kezde qabyldaýshy Taraptyń qoldaý kórsetý túsinistigi jónindegi memorandýmyn ratıfıkasıalaý týraly». Munda 21 sóz, al maǵynasy tolyq berilip tur. Aldyńǵydan tutastaı 5 sózi kem. Aýdarmashylarymyz orysshadan sózbe sóz aýdarýǵa tyrysyp, bir sózdi birneshe ret qaıtalaýǵa deıin barǵan... Onyń ústine bizde jalǵaýlarmen-aq keıbir sózderdiń maǵynasy ashylatyny eskerilmegen.
Sózderdiń qazaqsha maǵynasyn bilmeı, uqsatýdan týdyryp, jańa sóz túzip alǵan aýdarmashylar da bar. Mysaly, qazaqtyń «buǵalyqtaý» degen sózinen «buǵattaý» degen sózdi týyndatyp alǵan. Qazir sol bir «aqsaq sóz» keńinen qoldanylyp ta ketti.
Al endi osy shubarlanǵan tildi qalaı túzeýge bolady degenge keleıik. Qazir bizde úlken qyzmet istep, el basqaryp júrgen azamattarymyzdyń kóbi orystildiler. Bola bersin, oǵan qarsylyq joq. Biraq solardyń bári de qazaq anadan týdy emes pe? Sondyqtan óz anasynyń tilin mazaq qylyp, onyń taǵdyryn shala saýatty aýdarmashyǵa júktep qoımaýy kerek qoı.
Aýdarma degenniń ózi úlken óner. Kórkem aýdarmany ǵana emes, resmı qujattardy da durys aýdarý úlken biliktilikti talap etedi. Sondyqtan, basshylyqta júrgen barlyq azamattar, mınıstrler, ákimder, ózderiniń quzyryndaǵy aýdarmashylyq qyzmetke tólenetin eńbekaqyny arttyrýlary kerek, olarǵa arnaıy syıaqyny da basqalardan artyǵyraq bergenderi jón. Sonda aýdarmashylyqqa 30-40-taǵy, tipti odan úlken jastaǵy bilikti, tájirıbeli til mamandary, jýrnalıster barady. Olar tilimizdi shubarlanýdan saqtap qalady. Al bul óz kezeginde basshy azamattardyń óziniń ana tiline degen naqty qamqorlyǵy, janashyrlyǵy bolmaq.
Osy ýaqytqa deıin elimizde qazaq tiline, óziniń ana tiline aıryqsha qamqorlyq kórsetken kóptegen tulǵalardy bilemiz. Solardyń biri – buryn Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi bolǵan Taıyr Mansurov edi. Ol atalǵan óńirgei ákim bolyp turǵanda barlyq pán muǵalimderiniń ishinen tek qana qazaq tili mamandaryna oblystyq bıýdjet esebinen 50 paıyz qosymsha eńbekaqy tólettirip turdy. Mine, naǵyz azamattyq dep osyny aıtý kerek. Sonyń arqasynda Soltústikte ana tilimizdiń bedeli de ósti, sapasy da artty. Mine, sondyqtan at ústinde júrgen azamattarymyzdan osyndaı úlgi-ónege bolarlyq is-áreketter kútemiz.
