Kezinde, qara tanyǵan búkil álem oqyrmandaryna yqpal etken, danyshpan qalamger jurt somdaǵan ádebı uly obrazdar jas urpaqty jarqyn bolashaqtarǵa jetelep edi. Nasıhat quraly da (ıdeologıalyq róli), revolıýsıanyń aınasy da (V.I. Lenın Tolstoı týraly), táýelsizdik jyrshysy da (aqyndar poezıasy) boldy.
Adamzattyń tuńǵysh mıfologıalyq perzenti – «Gılgamesh týraly jyr», «Pıramıdalar jazbasy», «Sarkofagtar mátini», «О́liler kitaby», alǵashqy jazýshylar-kónemysyrlyqtar Imhotep, Isesı, eldiń kózin ashqan zaǵıp Gomerdiń «Ilıadasy» men «Odısseıasy», kóne grek aqyndary Anakreoıt, Pındar, qasiretshilder (tragıkter) Eshıl, Sofokl, Evrıpıd, sonymen qatar kóne rumdyq kúlkishilder (komedıograftar) Plavt, Terensıı, Rum ımperıasy altyn ǵasyr ókilderi – mahabbat jyrshysy Katýll, pálsapashyl shaıyr Lýkresıı, Isa paıǵambardyń kelýin boljaǵan-mys, Avgýst dáýiriniń qubylysy Vergılıı, Mesenat qoldaǵan daryndardyń biri Gorasıı, «Táńirdiń komedıasy» avtory Dante Alıgerı, qaıtaórleýshiler shyǵarmalary, Shekspır, Servantes bastaǵan jańa ádebıet...
Sonymen, qandaı kórkem ádebıet týyndylaryn oqý qajet degen suraq týyndaıdy. Menińshe, oqýǵa turarlyq keminde on kitap nemese áseri alapat, oıy dańǵyl on shyǵarma bar. Áýeli, «Abaı joly», Muhtar Áýezovtiń álemge áıgili roman-epopeıasy.
«Abaı joly» – qazaqtyń kórkem sóz ónerin joǵary deńgeıge kóterip, álem ádebıetine, dúnıe júzi prozasyna janrlyq ózgerister, estetıkalyq talǵam, kórkemdik qýat ákelgen, Nobel syılyǵyna laıyq, tańǵajaıyp shyǵarma edi. Qalamger tól roman-epopeıasynda qazaq halqynyń ulttyq dástúrin, ómir saltyn, turmystyq jaǵdaıyn barlyq qyrynan, jan-jaqty ashyp kórsete bildi. Alashtyń ustazy, kóshpeli jurttyń dana perzenti, uly Abaı obrazyn, shyǵarmashylyq jáne qaıratkerlik tulǵasyn sheber somdap, el sanasynda jarqyn da jasampaz beınesin qalyptastyrdy.
«Soǵys jáne beıbitshilik». Napoleonǵa qarsy eki soǵystyń (1805 jáne 1812 jylǵy Otan soǵysy) oqıǵalaryn sıpattaıtyn bul roman-epopeıa úlken tabysqa ıe boldy. Romannyń «1805» atty úzindisi «Rýsskıı vestnıkte» 1865 jyly jarıalanady. 1868 jyly romannyń úsh bólimi jaryq kóredi. Shyǵarma taraýlar men bólimderge toly, olardyń kóbi sıýjettik turǵydan aıaqtalǵan, Tolstoıdyń «Soǵys jáne beıbitshiligi» oqyrmandy ýaqyt pen keńistikke saıahatqa shaqyrady. «Soǵys jáne beıbitshilik» 1863-1869 jyldary jazylyp, 1865-1869 jarıalanady.
«Júz jyldyq jalǵyzdyq». ХХ ǵasyrdyń eń oqylymdy shyǵarmalarynyń biri. Roman jelisinde Markes Makondo degen qalashyqtyń tarıhyn baıandaıdy. Al keıin osyndaı qalanyń bar ekeni anyqtalady. Jazýshynyń otanyna jaqyn mańda, Kolýmbıanyń tropıkalyq túkpirinde ornalasqan jer rasynda da bar bolyp shyqqan. Biraq sonda da Markestiń sýretteıtin qalashyǵy oqyrman sanasynda geografıalyq obektiden góri ertegi qalashyǵy nemese ańyz qalashyǵy bolyp qalatynyna kúmán joq.
«Uly Getsbı». 1999 jyly fransýzdyq Le Monde gazeti shyǵarǵan XX ǵasyrdyń 100 úzdik kitabynyń tiziminde 46-shy orynǵa jaıǵasqan Fısjeraldtyń «Getsbıi» kúlli Jer sharyndaǵy oqyrman qaýymnyń ishinde úlken rezonans týdyrǵan birden-bir beldi hám atyshýly shyǵarma.
«Qamal». Kafka – absýrdtyq qalamger. «Qamal» shyǵarmasy totalıtarlyq ımperıany boljaý «Qamal» romany qalamgerdiń teologıalyq biliginen habar bere otyryp, álemniń eń úlken qupıasyna qumar adamnyń tiri qalý jolyn baıandaıdy.
«Mobı Dık nemese Aq Kıt». Qurama Shtattardan ádebıet tarıhynda German Melvıll shyǵarmashylyǵy asa kórnekti dara qubylystar qataryna jatady. Jazýshy amerıkan sóz óneri klassıkteriniń ortasynan oıyp oryn alǵaly qa-shan. Al onyń ǵajap týyndysy «Mobı Dık nemese Aq Kıt» álem ádebıeti jaýharlarynyń birinen sanalsa, bul da ábden zańdy, ádiletti aqıqat.
Dostoevskııdiń taǵy bir tanymal romany «Besy» – jazýshynyń orys halkyna jazyp ketken bolashaqtyń boljaýy. Tek orys halky emes barsha oqyrman qaýymy úshin bolashaqqa kúdikpen qaraýǵa múmkindik beretin birden-bir týyndy. О́z zamanynyń tarıhı jaǵdaılaryna baılanysty jazylǵan bul roman – búgingi kúnge deıin óz ózektiligin joıǵan joq.
«Shal men teńiz». Amerıkalyq jazýshy Ernest Hemıngýeıge 1953 jyly «Shal men teńiz» romany úshin Pýlıtser syılyǵy berildi. Qazaq kınolarynyń tanymal bir týyndysy – «Shal» fılmi Ernest Hemıngýeıdiń «Shal men teńiz» hıkaıasy jelisi boıynsha túsirilgen.
Dıdar AMANTAI,
jazýshy
