Qoǵamymyzda qyzý talqylanatyn taqyryptyń biri din tóńiregindegi máseleler ekeni belgili. Bul túıtkilderdi sóz etkende, birinshi kezekte elimizdegi dintanýshylar men teologtardyń kásibı turǵyda qarym-qatynas jasaıtyn ortasyn jáne olardyń bedeldi, qoǵamǵa oń yqpalyn tıgizer áleýetti ári ashyq únqatysý alańyn qalyptastyrý qajettigi oıǵa oralady.
Ras, bizde din salasyna baılanysty túrli jıyndar, forýmdar ótkizilip, olarda uzaq-sonar baıandamalar oqylyp jatady. Biraq bulardyń kóbisiniń jurtshylyqqa áseri mardymsyz. Sondyqtan mundaı basqosýlardy yqpaldy, senimdi ári ashyq únqatysý alańdary retinde qarastyrý qıyn. Sol úshin tıisti oryndar, din ókilderi, qoǵam belsendileri jalpyhalyqtyq yqpaldy, tıimdi alań qalyptastyrýdyń joldaryn qarastyrǵany jón dep esepteımiz.
Osyndaı kásibı ortalar, ún qatysý alańdary din mamandarynyń basyn qosyp, qoǵamymyzdaǵy dinı ahýaldy ýshyqtyratyn túıtkildi máselelerdiń shyǵý tegine, sebepteri men saldarlaryna taldaý jasap otyrsa, onda aıtylǵan tujyrymdarmen jurtshylyq habardar etilse quba-qup bolar edi.
Osy arada erekshe toqtala keter jaıt, qazirgi tańda elimizdegi dinı ahýalǵa baǵyttalǵan negizgi zertteýlerdiń nátıjeleri ashyq aıtyla bermeıdi. Bul óz kezeginde qoǵam tarapynan qalyptasqan jaǵdaıǵa shynaıy baǵa berýge kedergi keltiredi.
Jalpy óńirlerdegi din mamandaryn, ǵalymdardy, sarapshylardy, dinder ókilderin qatystyra otyryp, salaǵa qatysty tıisti taldaý jasaý asa mańyzdy. О́ıtkeni mundaı taldaýlar dinı qatynastar salasyndaǵy keshendi ári shynaıy, sapaly zertteýler júrgizý isine oń yqpalyn tıgizbeı qoımaıdy.
Osy oraıda dinı salaǵa qatysty úrdisterge baılanysty elimizdiń árbir óńiri boıynsha jeke-jeke qorytyndy jasaýdyń da bereri mol. Bul qorytyndylar salaǵa baılanysty keshendi jumystarǵa, aýqymdy sharalarǵa negiz bolar edi. Máselen, ol ár aımaq boıynsha qandaı jumystarǵa basymdyq berý qajettigin, nendeı dinı ádebıetter jetispeıtindigin, qansha dinı mamandar kerektigin jáne taǵy basqa da máselelerdi anyqtaýǵa septigin tıgizedi.
Budan bólek, arnaıy dinı bilim beretin oryndardyń jumysyna keshendi túrde saraptama júrgizýge basymdyq berý qajet. Bul oraıda dinı oqý oryndarynyń jetistikterine, múmkindikterine, oqytýshylar quramyna nazar aýdarylýy tıis dep oılaımyz. Eger osy jumystar júıeli túrde qolǵa alynar bolsa, nátıjesinde saladaǵy kemshilikter, júzege asyrylýy qajet sharalar anyqtalyp qana qoımaı, elimizdegi dinı bilim berý júıesiniń deńgeıi aıqyndalar edi. Munyń barlyǵy óz kezeginde tıimdi sheshimder qabyldaý, aýqymdy mindetterdi naqtylaý, baǵyt-baǵdarymyzdy belgileý isinde qatelikterge boı aldyrmaýymyzǵa kómekteseri sózsiz.
Qazirgi tańda áleýmettik jeliler qoǵamymyz teris dep tanıtyn aǵymdardy ustanatyn adamdardyń, toptardyń ýaǵyz-nasıhat júrgizetin tıimdi quralyna aınalyp otyrǵany jasyryn emes. Bul el ishine iritki salý, jastardyń betin jat aǵymdarǵa burý syndy jaǵymsyz is-áreketterdiń óris alýyna keńinen jol ashýda. Sondyqtan áleýmettik jelilerdi ózderiniń minberine aınaldyryp alǵan bóten pıǵyldy toptardyń ýaǵyzdaryn teriske shyǵaryp, máseleniń jaı-japsaryn, anyq-qanyǵyn dáıekti túrde jetkize biletin dástúrli ıslam ókilderi úniniń ózgelerden basym shyǵýyn qamtamasyz etý de kezek kúttirmeıtin sharýa bolyp turǵanyn eskergenimiz jón-aq.
Zaıyrlylyq qaǵıdattaryn berik ustanǵan Qazaqstanda rýhanı jarasym men qoǵamdyq kelisimniń nyǵaıa túsýine el aýmaǵyndaǵy 18 konfesıanyń ózara tatýlyǵy oń yqpalyn tıgizip otyrǵany jıi aıtylyp júr. Degenmen bul elimizdegi konfesıaaralyq yntymaqtastyqtyń jalpy syrtqy sıpatyn ǵana kórsetetinin túsinýimiz kerek. Sondyqtan qoǵamdaǵy árbir konfesıanyń qyzmetine, olardyń jumysynyń barysyna, ishki qozǵalystaryna, qarjylyq kózderine qatysty shynaıy aqparattar, senimdi esepter halyqtyń nazaryna udaıy usynylyp turýy tıis. Bul óz kezeginde qoǵamdyq kóńil-kúıdiń ornyqty bolýyna tikeleı áser etedi.
Qoryta aıtqanda, rýhanı kelisim, konfesıaaralyq tatýlyq, halqymyzdyń basym bóligi tutynatyn negizgi dinniń qalypty qyzmeti el yntymaǵynyń, turaqtylyq pen ornyqty damýdyń ózegi bolyp tabylady. Sol úshin de qoǵamymyzdaǵy dinı qatynastardy retteýde halyq suranysyna saı is-qımyldar jasaý, sheshimin kútken máselelerdi eksheý, tájirıbeler men ǵylymı zertteýlerdiń nátıjelerin saralaý, el-jurtty shynaıy aqparattarmen qamtamasyz etý mindeti asa mańyzdy. Bul – táýelsiz elimizdiń múddesi úshin óte ózekti másele.
Joldybaı BAZAR,
«Egemen Qazaqstan»
