Biraq bir ókinishtisi sol, biz osy «Báıterek» sózin el qatarynda eńbek etip, otbasyn asyrap júrǵen qarapaıym jandarǵa áste qıǵymyz kelmeıtin sekildi. О́ıtkeni ol adam jasy kelgenimen, osy ýaqytqa deıin el kózine durystap túse alǵan joq. Halyqty bylaı qoıǵanda, aınalasyndaǵy týystaryna, aýylyna shapaǵaty tıip kórdi me eken? Endeshe jasy jetpiske, seksenge, júzge kelsin meıli, ony qalaı «Báıterek» dep aıtamyz?!
Sóıtip «Báıterek» sóziniń teńeý retindegi maǵynasy qarapaıym adam úshin, jalpy qarapaıym halyq úshin eshbir jaraspaıtyn sekildi. Tipti ol adamdy solaı dep atasań, solaı dep ataǵan sen ǵana emes, ol adamnyń ózi uıatqa qalatyndaı. Sol sózdi estigen nemese oqyǵan adamdardyń bári «mynaý ne tantyp tur!» dep, saǵan da, oǵan da tańdana qaraıtyndaı.
Sonymen «Báıterek» sózi qazirgi qoǵamda, tipti keshegi keńestik kezden bastap-aq qarapaıym halyqqa qoljetimsiz deńgeıde erekshe «arıstokrattyq» mánge ıe bolyp, «tektik», «taptyq» qurylymy aıqyndalǵan kıeli teńeýlerdiń birine aınalǵandyǵyn kórip otyrmyz. Bir esepten alǵanda, dál osy teńeý qoǵamdyq sananyń qanshalyqty ózgeriske túse bastaǵandyǵyn da bildiretindeı...
Nege bulaı degen saýaldy qoıa otyryp, «Báıterek» sóziniń túpki shyǵý tórkinin zerttep kórdik. «Báıterek» dep eń aldymen ósip turǵan záýlim aǵashtyń atalatyndyǵyn burynnan da biletinbiz. Bul qandaı aǵash? Úlken teńeýge alatyndaı bul aǵashtyń boıynda qandaı qasıet bar?!
«Báıterek» termınine qatysty túsiniktemelerden baıqaǵanymyz, bul sózdiń kónetúrkilik maǵynasy bar. Báıterek – qasıetti aǵash. «Baı terek» degen maǵynany beredi eken. Kónetúrkilik sóz qoldanysynda «jolterek» degen uǵymdy bildirip, eki dúnıeni de baılanystyratyn jolǵa teńeledi. Al qandaı aǵash túri báıterekke jatýy múmkin degende «myqan aǵashy» delinedi jáne «jol» sózinen shyǵaryp, «ıol – elka – shyrsha» dep keltirip, hrıstıandarda jańa jyldyq shyrshanyń shyǵý tarıhyn da osy «báıterek» uǵymymen túsindiredi. Máselen, mádenıettanýshy Serik Erǵalı «Jolterek búginde ejelgi táńirlik tanymdy hrıstıandyq qundylyqqa aınaldyrǵan halyqtarda jańajyldyq shyrsha esebinde qoldanysta. Ony túrkilik «ıol», ıaǵnı «jol» sózimen atap, orys tilinde «ka» jalǵaýymen «ıolka» (ıolka) dep júr» dep jazady. Sondaı-aq «Báıterek – túrkilik tanymdaǵy úshbeldeýli keńisti qamtyǵan ǵalamdyq ózek, bári sonyń boıynda, mańynda oryn alady. Báıterek – ǵalamdyq aýqymdaǵy ómir joly» degen túsinikteme beredi. Osynyń bárin bir sózben qoryta aıtqanda, báıterek – adamzat tilinde «ómir aǵashy» atalady da, al túrkilik nusqasy onyń jan-jaqty bolmysyn túgendep turatyn kórinedi. Qysqasy, ejelden kele jatqan «báıterek» sóziniń maǵynasynda mıftik ózek te joq emes.
Mine, osyndaı keremet sózdi qarapaıym adamǵa qııý ońaı emes, árıne!
Biraq «báıterek» sóziniń túpki maǵynasy bizdi báribir oılandyrmaı qoımaıdy.
Eger, shynymen de arǵy jaǵy ańyzdan paıda bolyp, tym tereńge tamyr tartqan «Báıterek» sóziniń túpki maǵynasy «ómir aǵashy» ekendigi ras bolsa, biz belgili bir adamdy oǵan teńegen kezimizde jáne muny sózdiń týra maǵynasynda alǵanymyzda, báıterekke teńelip otyrǵan adam eń birinshi kezekte kóp janǵa ómir syılaýshy ata-ana nemese áke bolyp shyqqandyǵy jón sekildi. Onyń ústine, bizdiń túsinigimizde kóp balaly qarapaıym adamdar ómirinde de tilmen jetkizip aıtýǵa kele bermeıtin, tek túısinýge bolatyn erekshe bir qasıet bar. Mundaı adamdardyń ómiri ádette tabıǵatqa jaqyn bolyp keledi. Sondyqtan boıdaǵy, oıdaǵy, sezim men kóńildegi tazalyq ta jaqsy saqtalyp qalady. Mundaı adamdar balalaryn jetkizý jolynda turmys taýqymetin tartýyndaı tartýy múmkin, biraq esh ýaqytta tanymdyq sergeldeńge túsip, jan aýrýyna shaldyqpaıdy. Muny aýylda týyp-ósip, kóp balaly otbasylarmen jaqsy aralasqandyqtan aıtyp otyrmyz. Bizdiń bala kezimizde ár úsh-tórt úıdiń bireýinen on bala ósip-ónip jatatyn.
«Úılený, otbasyn qurý, ómirge kelgen barlyq balalardy aman saqtap, asyrap jetkizý, myna turaqsyz dúnıede olardy alǵa qaraı jetekteý – bul meniń túsinigimde, adamǵa berilgen eń úlken jaqsylyq» deıdi XX ǵasyrdyń eń kórnekti jazýshysynyń biri Frans Kafka. Al Abaı atamyz:
«Keshe bala eń, keldiń ǵoı talaı jasqa,
Kóz jetti bir qalypta tura almasqa.
Adamdy súı, Allanyń hıkmetin sez,
Ne qyzyq bar ómirde onan basqa?!» degen.
Iá, myna qamshynyń sabyndaı qysqa ómirde adamnyń ómirine maǵyna kirgizer dúnıe onyń sońynda qalar urpaǵy ǵoı. Eger ata-ana on balany ómirge ákelip, olardy aman-esen ósirse, ol balalardyń ózi otbasyn qurap, áke-sheshesiniń aınalasynda urpaq órbitip, on aýylǵa aınalyp otyrsa, dúnıede budan artyq qandaı ıgilikti is bolmaq.
Demek, urpaqty adamdar – baqytty adamdar. Olar – naǵyz báıterekter.
Suńǵat ÁLIPBAI,
«Egemen Qazaqstan»
