18 Наурыз, 2019

Igi bastama ult tanymymen úılesýi tıis

1275 реткөрсетілді

Keıde qazaq qoǵamyndaǵy oqıǵalar men qubylystarǵa nazar aýdarǵan kezde «Biz ózi­mizimdi ózimiz tolyq tanymaımyz-aý osy» degen oıǵa qalatynymyz bar. Árıne, qa­zaq ekenimizdi, bizdiń de tanym-túısigimiz, dúnıetanymymyz, ar­man-ańsarymyz, muraty­myz bar ekenin bilemiz. 

Biraq qazaqtyń janyn túsinetin, soǵan sáıkes áreket jasaıtyn atqaminer kóp emes. Bálkim sodan da shyǵar, qazaq qoǵamy úshin eldiń, jerdiń, dinniń, tildiń, sanadaǵy kıeli uǵymdardyń róli qanshalyqty degendi mádenıettanýshylyq turǵyda da, áleýmettanýshylyq turǵyda da zerttemegen tárizdimiz. Álde ondaı zertteýler jasalyp, bizdiń qolǵa túspeı júr me, áıteýir qazaq qoǵamyn keshendi zerttegen, qyr-syry men qaltarys-bultarysyna úńilgen eńbekti kórgen joqpyz. Sodan da shyǵar, keıde bıliktiń táp-táýir bastalǵan reformasy tyǵyryqqa tireledi nemese qoǵamnyń qarsylyǵyna ushyrap jatady. Sodan soń sebebin san-saqqa júgirtip, talqylap otyramyz...

Biraz jyl buryn elimizde jerge qatysty másele kóterilgen, odan soń «Álippeniń» jyry shyqty. Qoǵamnyń zeınetaqy jasyna, salyq tóleýge, analardyń mártebesi men memlekettiń otbasylardy materıaldyq turǵyda qoldaý isine qatysty kelispegen tustary mol bolǵan. Ras, qoǵam bolǵan soń bıliktiń keıbir ustanymymen kelispeý qalypty qubylys. Alaıda, kóp reformaǵa buqaranyń qarsy shyǵa berýi, qoǵamnyń arman-ańsaryn, tynys-tirshiligin áleýmettaný, mádenıettaný turǵysynda zertteýdiń kemshin túsip jatýynan bolsa kerek. Máselen, qazaq úshin jer degenińiz kıeli uǵym. Ony birden ekonomıkalyq tetik retinde qoldanýǵa bolmaıdy. Sol sıaqty bizdiń mádenıettegi menshik túsiniginiń de sıpaty basqasha. Batys elderindegideı «meniki – ol meniki» ustanymy keıde qazaqqa júrmeı qalatyny bar. Máselen, qazaq baspana satyp alsa «balama qalady, qarashańyraǵym osy» dep máz bolady. Sóıtip óziniń taban aqy, mańdaı terimen jetken ıgiliginiń menshik quqyna urpaǵyn da ortaq qylady. Iаǵnı, bizdiń mádenıette jekemenshikke qatysty kózqaras múldem bólek. Alaıda, memleket jerdi jekemenshikke berý arqyly ony ekonomıkalyq tetik retinde baǵalaǵan-dy. Batys elderinde solaı. Biraq qoǵam jerdi ekonomıkalyq emes, mádenı, sakraldy qundylyq retinde esepteıdi. Sóıtip, bılik pen halyq kelispeı qalǵan. 

Sońǵy kúnderi buqaranyń «qaıta oralǵan Álippege» qýanyp jatqany da sondaı uǵymdar qaıshylyǵynyń nátıjesi. Bilim salasyna reforma jasamaq bolǵan burynǵy mınıstr Erlan Saǵadıev álippeni alyp tastaǵan kezde shý ete túskenbiz. Biraq jańadan engizilgen oqýlyqtyń mazmunyna, urpaqty HHI ǵasyrdyń bilim báıgesine daıarlaýǵa tıis qyzmeti bar ekenine nazar aýdarǵan joqpyz. Árıne «Saýat ashý» oqýlyǵynyń da olqy tustary bolmady deı almasaq kerek. Biraq qalaı bolǵanda da bilimdegi reforma áý basta izgi nıetten týǵan-dy. Alaıda, ulttyń tanymy turǵysynan qarastyrsaq, «Álippe» – sakraldy dúnıe. Bul kitaptyń ataýy da mádenıetpen tikeleı qatysty. Arabtyń «alıf», «bá» degen qos árpiniń ataýy. Sımvolıkalyq turǵyda bul ataý qazaq úshin birinshi saýattylyqpen, odan soń Ahmet Baıtursynulynyń esimimen, ulttyń dinı tanymymen tikeleı baılanysy bar uǵym. Bir sózben aıtqanda «Álippe» – mádenı kategorıa. Jańa mınıstrdiń bul oqýlyqqa qatysty jasaǵan málimdemesine qýanyp júrgenimiz sodan. 

Sol sıaqty otbasy, ana mártebesi, aralas neke jáne basqa da tolyp jatqan oqıǵalarǵa tym sezimtalmyz. Sóıte tura jalqynyń máselesin jalpynyń talqysyna qaldyratyn ádetimiz de bar. Adamnyń jeke ómiri, jeke kózqarasy tárizdi normalarǵa keıde nazar aýdarmaı da qoıamyz. «Jalǵyz júrip jol tapqansha, kóppen júrip adas» dep kópshiliktiń yńǵaıyna beıim bolýdy da qup kóremiz. Qysqasy, mádenıetimiz ben rýhanı qundylyqtarymyz HHI ǵasyrdyń áleýmettik, ekonomıkalyq talaptaryna qanshalyqty sáıkes keledi, reformalardy mádenıetimizge negizdeýge tıispiz be, joq álde kerisinshe jasaýymyz qajet pe, ol jaǵy tym ashyq emes. Iаǵnı, dál osy baǵytta jasalǵan zertteýler bolmaı tur. Sonyń kesirinen elde táp-táýir bastalǵan istiń sońy sıyrquıymshaqtanyp ketedi nemese qoǵamnyń narazylyǵyn týdyrady. Munyń barlyǵy qazaq qoǵamynyń kelbetin sıpattaıtyn ǵylymı zertteýdiń bolmaýynyń saldary bolsa kerek.

Ǵylym demekshi, áleýmettaný ǵylymynyń kórnekti ókilderiniń biri Emıl Dıýrkgeım 1897-jyly «Sýısıd: sosıologıalyq etıýd» degen eńbek jazsa, nemis sosıology Maks Veber 1905-jyly qoǵamnyń kapıtalıstik qurylymyna dinniń yqpaly jaıly «Protestanttyq etıka jáne kapıtalızm rýhy» degen eńbek jazypty. Tobyrlyq sana, menedjerler klasy, qoǵamnyń qurylym, túrli toptar men taptar jaıly zertteýlerdiń jasalǵan kezi de sol dáýir. Sóıtip, batys jurty ózderi quryp jatqan qoǵamnyń erekshelikterin, buqaranyń sanasyndaǵy ózgeristerdi der kezinde zerdelep, ekonomıka men reformalardy soǵan sáıkes júrgizse kerek. Al bizde ondaı ǵylymı zertteýler joq. Biz áli kúnge ózgeler engizgen jańalyqtardy kóshirip alyp kelýmen ǵana aınalysyp júrmiz. Sodan soń, «halyq keıbir reformalarǵa qarsy shyqty, jańalyqtardy túsinbedi» dep keıımiz. Is júzinde halyq ıgiliktiń ne ekenin jaqsy biledi, tek ıgi bastamanyń ult tanymymen úıleskenin ǵana qalaıdy. 

Баннер
Соңғы жаңалықтар

Арыста 7073 үй қалпына келтірілді

Аймақтар • Бүгін, 17:15

Байсал тартқан балалар өлеңі

Әдебиет • Бүгін, 08:30

Күзетшіге мұқтаж елміз

Қоғам • Бүгін, 08:25

Ұқсас жаңалықтар