Osyndaı jaıttardy kórip-bilgendikten bolar, uly Abaıdyń «Qazaqtyń ózgelerden sózi uzyn» degen tujyrymy eske jıi oralatyn boldy. Saýatsyzdyqtyń saldary ma, álde tyndyryp jatqan jumysy bolmaǵan soń zerikkennen týǵan ádet pe, áıteýir búginde kisiniń kúlkisin keltiretin sóz aıtý, jaýapsyz sóıleý tym kóbeıip barady. Baıaǵydaǵydaı «bátirekesi, abaılap sóıleseńshi, uıat bolady ǵoı» dep aqylǵa shaqyryp jatqan taǵy eshkim joq. Órekpigenderge basý aıtyp, baıypty baılam jasaıtyn aqsaqaldar da azaıyp ketkenge uqsaıdy.
Ne kerek, búginde aıtqysh kóp. Ómirden kórgen-bilgenderinen túıgen tájirıbeleri bar sanaly azamattar kósemsigender men sheshensigenderdiń ospadar sózderine kúlip te júr. Biraq ondaıdy qulaqqa ilip jatqan olar joq – ózderimen ózderi álek.
Qazaq tiliniń kenjelep qalýynyń syryna kelsek, bul úshin ózimizden ózge eshkimniń de kináli emes ekenin táýelsizdik alǵan jyldar túsindirýindeı-aq túsindirip berdi. Reseıdiń bodanynan qutylǵanymyzǵa da 27 jyl boldy, báribir oryssha sóıleıtinder jetip-artylady. Demek, másele orysta emes, orys tiliniń qajettiliginde, suranystyń báseńsimeı turǵanynda.
Bile-bilgen adamǵa munyń ózi zańdy da. Ázirge aǵylshyn nemese basqa da shet tilderde jaryq kórgen ádebıetterdiń qazaq tiline aýdarylǵany óte az. Qazaq tili turmaq, orys tiline aýdarylǵanynyń ózi mardymsyz. Sonda ǵylym-bilimge sýsaǵan adam ózine qajetti aqparatty qaıdan almaq? Ýıkıpedıaǵa kelsek, taǵy dál joǵarydaǵydaı jaǵdaı. Qazaq tilindegi ýıkıpedıa ázirge oqyrmannyń zárýligin qanaǵattandyratyn dárejege jetken joq. Sondyqtan amal joq, orys tiline júginýge týra keledi. Eń aqyry, álemdik jańalyqtardy aıtatyn Euronews arnasyn qaraý úshin de.
Bar bolǵany bul tilge degen qajettilik týyndady, sondyqtan jurt úırendi. Jáne bul, keıbireýler aıtyp júrgendeı, joǵary laýazymdy qyzmet atqarý úshin ǵana emes, ózimiz atap kórsetkendeı, orys tilindegi ádebıetterdi oqyp-bilý úshin jáne qazaqtyń basqa da ulttarmen sóılesýi úshin qajet boldy. Osyndaı sebepterge baılanysty orys tili búginde de óz kókeıkestiligin joıa qoıǵan joq.
Ekinshi jaǵynan alsaq, qazaq mektepterinde oqyp júrip-aq óz erkimizben orys tilin úırený arqyly belgili bir dárejede saýattylyqqa qol jetkizdik. Sonyń nátıjesinde bilimdi qazaqsha alsaq ta kóptegen termındi, basqa tilderdegi sózderdi durys jazatyndaı múmkindikke ıe boldyq. Búginde she? Búginde saýatsyzdyq jaǵalaı jaılap barady. Oǵan telearnalardan qazaq tilinde beriletin habarlardy tyńdap, merzimdi baspasózdi oqı otyryp-aq ońaı kóz jetkizýge bolady.
Taıaýda «Penzen oblysy» dedi teledıdardan habar júrgizip turǵan jýrnalıs. Bul «Penzenskaıa oblast» degen sózdiń qazaqshasy. Jańaǵy áriptesim Penzenskaıa degen sózdiń túbiri Penza ekenin bilmeı, Penzen dep alyp otyr. Kerosın degen sózdi «kerasın» dep jazǵan, ónerkásip pen óndiristi (promyshlennost jáne proızvodstvo) shatastyrǵan jaǵdaılardy óz kózimizben kórdik. Eger shyndyǵyna kóshsek, «kerosın» orystyń da sózi emes, grektiń «balaýyz» degen sózinen alynǵan aǵylshyn sózi. Osy azǵantaı mysaldyń ózi-aq ózge tilderge nemquraıdy qaraýdyń sońy qaıda soqtyratynyn aıǵaqtaıdy.
Eger ózimiz joǵyn joqtap júrgen qazaq tiline kelsek, ony ushpaqqa shyǵaryp jatqanymyz shamaly. Qansha eskertilse de dıqandy dıqanshy dep, aspazdy aspazshy dep aıtý tyıylmaı-aq qoıdy. Óıte bersek, «ónerpaz» degen sózdi «ónerpazshy» dep alýymyz kerek. Bul azdaı sońǵy jyldary «ájethana» degen sóz paıda boldy. Sirá, sózdiń maǵynasyn túsinbeıtin bireýler dárethana degen sózdi dóreki uǵym dep uqsa kerek. Ásilinde, «dárethana» sózi bar bolǵany beti-qolyńdy jýyp, boı-basyńdy kútetin oryn degendi ǵana bildiredi. Baıaǵyda áke-sheshelerimiz namaz oqyr aldynda dáret alatyn, al bul dárethanaǵa barýdy emes, betti, qoldy jáne aıaqty jýyp tazarýdy ǵana bildiretin. Máselen, tórkini fransýz tilinen shyqqan «týalet» sózi de keń maǵynaǵa ıe. Oǵan «týaletnaıa voda», «týaletnoe mylo» degen ataýlar arqyly da kóz jetkizýge bolady.
Áńgimeniń toqeterine kelsek, biz ózge tilderden bas tartaıyq deý arqyly elde saýatsyzdyqtyń óristeýine barynsha keń jol ashyp otyrmyz. Azǵantaı qazaq oryssha nemese aǵylshynsha sóılemegennen olardyń murty qısaımaıtynyn, utylsaq ózimizdiń ǵana utylatynymyzdy túsine almaýymyz ókinishti.
Seıfolla SHAIYNǴAZY,
«Egemen Qazaqstan»
