Jalpy, bizdiń halyqtyń arman-maqsatynyń bir ushyǵy qashan da jermen baılanysty sıaqty. Jerdi keńeıtý, jerdi qorǵaý, jerdi óńdeý, jerdi qurmetteý... Mentalıtetimiz jerge jaqyn. Bul basqa halyqtarda olaı emes degen sózimiz emes, biraq bizdiń halyq úshin tym erekshe sıaqty.
Júz jyl buryn «Qazaq» gazetinde «Alash» partıasynyń baǵdarlamasy jarıalanǵany belgili. Bas-aıaǵy 10 tarmaqtan turatyn baǵdarlamanyń 10-tarmaǵy «Jer máselesi» dep atalady. Onda bylaı dep taıǵa tańba basqandaı kórsetilipti: «Jer jergilikti jurtqa berilý. Jer satý degen bolmaý, árkim ózi paıdalaný. Paıdasynan artyq jer satylmaı, zemstvoǵa alyný. Jerdiń keni, astyǵy, baılyǵy qazynaniki bolyp, bıligi zemstvo qolynda bolý».
Iá, sodan bergi bir ǵasyr ishinde qazaqtyń keń-baıtaq jeri talaı quqaıdy kórdi. Tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý naýqanynda toqymdaı jerge deıin jyrtyldy. Otanǵa mıllıard put astyq bergen kezeńniń ózinde aýyl sharýashylyǵymen aınalysqandardyń aýzynan aq maı aqqan joq. Qalany et-maımen, sút-irimshikpen qamtamasyz etkenimen, tabys pen turmys deńgeıi áldeqaıda tómen deńgeıde bolǵany jasyryn emes.
Táýelsizdik jyldarynda da aýyl gúldenip kete qoıǵan joq. Toqsanynshy jyldardaǵy toqyraýda tarap ketken aýyldar sany júzdep sanalady. Aýylmen birge aýyl sharýashylyǵy da quldyrady. Qazirdiń ózinde ekonomıkanyń draıveri bolýǵa tıis aýyl sharýashylyǵynyń IJО́-degi jalpy úlesi 5 prosentten aspaıdy.
Agrarlyq sektordyń áleýeti kóterilmese, aýyl halqynyń da turmysy da jaqsaryp ketpesi túsinikti. Statıstıka komıtetiniń derekterine kóz júgirtsek, ótken jyldyń ortasynda elimizdegi ortasha eńbekaqy kólemi 149 951 teńgeni qurapty. Salalyq qurylymdar boıynsha aıtsaq, eń joǵary jalaqy qarjy jáne saqtandyrý qyzmetine eken – 315,3 myń teńge. Bul saladaǵylar ortasha respýblıkalyq deńgeıden 2 ese kóp aılyq alady. Aqparat jáne baılanys salasyndaǵy ortasha jalaqy 222 myń teńge shamasynda, ónerkásiptegilerdiń eńbekaqysy 202 myń teńgeden sál asady. Komıtet dereginde kórsetilgendeı, respýblıka boıynsha eń tómengi eńbekaqy aýyl sharýashylyǵy, orman jáne balyq sharýashylyǵy salasyna tıesili eken. Olar alatyn ortasha 88,3 myń teńge respýblıkalyq ortasha kórsetkishten 41,1 prosentke tómen. Mańǵystaý, Atyraý syndy shıkizat óndirisine ıek artqan óńirlerde, Astana men Almaty syndy basqarýshy organdar men iskerlik orta shoǵyrlanǵan qalalarda eń joǵary eńbekaqy tirkelgen. Al Jambyl oblysy, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan syndy aýyl sharýashylyǵyna arqa súıegen aımaqtardaǵy adamdardyń aılyǵyn aıtpasaq ta túsinip otyrsyz.
Osydan bes jyl burynǵy statıstıkalyq derekke qarasańyz da dál solaı. Eń joǵarǵy eńbekaqy ken óndirý ónerkásibiniń ókilderi men karer qazýshylar alady – 249 myń teńge. Al egin egip, mal baqqandar taǵy da eń tómengi eńbekaqynyń ıegeri atanypty – 79 myń teńge. Astyqty aımaq, tósinde tórt túlik mal órgen aımaq Soltústik Qazaqstan oblysynyń halqy ortasha aılyq kórsetilgen óńirlerdiń tiziminde eń tómennen oryn alypty. Sonda, «Gúldense aýyl – gúldenemiz bárimiz» dep ándetkenimiz, urandatqanymyz qaıda qaldy?
Anda-sanda aýyldarǵa aýyzsý tartylyp, at tóbelindeı halqynyń máre-sáre bolyp jatqany týraly estımiz. Aýyzsýdyń jetkeni qýanyshty jańalyq, árıne. Alaıda áli aýyzsý qubyry tartylmaǵan aýyldar áli de az emes. О́tken jyly Májilistegi parlamenttik tyńdaýda aıtylǵan derekterge súıensek, respýblıka halqynyń 87 prosenti ǵana taza sý tutynady eken. 6 601 eldi mekenniń 4 034-ine ortalyqtandyrylǵan sý júıesi tartylmaǵan. 1 104 aýylda sý táýligine 12 saǵattan az beriledi. Qazaqstanda alys aýyldardyń barlyǵyn taza sýmen qamtý 2025 jylǵa qaraı ǵana túbegeıli sheshilýi kórinedi.
Jahan jurtshylyǵy 5G baılanystyń qyzyǵyna kenelip jatsa, bizde áli kúnge ınternetsiz, uıaly baılanyssyz otyrǵan aýyldar bar. Halqynyń sany myń adamǵa jetpeıtin talaı aýyldyń turǵyndary tyǵyz sharýasy shyqqanda bıik jer izdep, taý-tastyń basyna shyǵyp ketedi, olardyń «peregovornyı pýnktisi» sol jerde. Myń adam týraly aıtyp otyrǵanymyz, uıaly baılanys operatorlary odan az adam turatyn aýyldardy kózge ilmeıdi. Az adam úshin baılanys qosý operatorlar úshin tıimsiz.
Dúnıe júzinde sıfrlandyrý dáýreni dáýirlegen kezeńde uıaly baılanysqa tirelip turǵan tirshilik kóp. Aýyl sharýashylyǵy da sıfrly tehnologıalarǵa táýeldi. Jerdi qashyqtan zondylaý, kóktemgi egistik pen kúzgi jıyn-terim naýqanyn monıtorıngileý, dálme-dál eginshilik syndy jańashyldyqtardyń bárine joǵary jyldamdyqty ınternet kerek.
Aıta bersek, aýyldyń muńy áli de az emes. Aýyzsý men ınternetten bólek, mektep, balabaqsha, medpýnkt, jol máselesi syndy problemalardy tize berýge bolady. Búginde Úkimet agrarlyq salany ekonomıkanyń draıverine aınaldyrý úshin kúsh salyp jatqany belgili. Bálkim, ol úshin aldymen aýyl turǵyndarynyń qarapaıym qajettilikterin óteý kerek shyǵar. Áıtpese, «Aýyl – altyn besik» ekenin aıtyp qansha maqtaǵanymyzben, aýyldaǵylar ozýdyń ornyna toza beretin túri bar.
Arnur ASQAR,
«Egemen Qazaqstan»