Jalpy, kez kelgen halyqtyń mádenıeti men rýhanı damý deńgeıi teatr salasyndaǵy jetistikterimen ólshenetini tarıhtan málim. О́rkenıetti memleketterdegi bir ǵana qalanyń ózinde teatr sany 200-den asyp jyǵylatyndyǵy sonyń buljymas dáleli bolsa kerek-ti.
Máselen, Reseı astanasy – Máskeýde irili-usaqty túrli deńgeıdegi 211 teatr bar desek, 12 mıllıonnan astam turǵyny bar qala úshin bul san aıtarlyqtaı kóp emes. Statıstıkalyq málimet boıynsha, onda 1 mıllıon turǵynǵa 3,2 teatrdan kelse, Aýstrıada bul kórsetkish – 24, Shvesıada – 13,6, Fransıada – 9,6, Ulybrıtanıada – 8,9, Italıada 5,9 eken. Osy oraıda 68 teatry bar bizdiń elimizde muny 1 mıllıon kórermenge shaqqanda qanshadan keledi deıtin bolsaq, mynalardyń janynda jip ese almaı qalatynymyz ras-aý. Iаǵnı, bizge bul kórsetkish – áli qıalymyz kókke órlep qona almaı júrgen bıik shyń tárizdes joıqyn beles.
Taǵy bir erekshelik – Eýropa elderindegi teatr trýppalarynyń deni jekemenshik bolyp tabylady. Sonymen qatar olarda komersıalyq emes teatrlardyń qoıylymyna ǵımaratty tegin berý sıpatynda kómek kórsetilse, Amerıkada bul másele qaıyrymdylyq qorlary men jekelegen salymshylarǵa salyq jaǵynan jeńildikter qarastyrý arqyly rettelip otyr. Bizdegi teatrlar men bul elderdegi óner ujymdarynyń jaǵdaıyn salystyrsańyz, aıyrmashylyq jer men kókteı degenimizben, sońǵy ýaqytta «Almaty men Astana qalalarynda jańadan mynadaı teatr ashylǵaly jatyr eken» degen syńaıdaǵy jaǵymdy jańalyqtardy qulaǵymyz jıi shalyp qalyp júr. Sonyń biri – jekemenshik teatrlardyń ashyla bastaýy. Búgingi tańda elimizdegi teatrlardyń 50-i memlekettik te, al qalǵan 18-i jekemenshik bolyp tabylady. Almaty qalasyndaǵy 19 teatrdyń 10-y jeke menshikke jatady. Astanadaǵy 6 teatrdyń tórteýi – memlekettik, ekeýi – jekemenshik ujym. О́ńirler boıynsha Aqmolada – 2, Aqtóbede – 2, Almatyda – 2, Atyraýda – 1, Batys Qazaqstanda – 4, Jambylda – 3, Qaraǵandyda – 5, Qyzylordada – 1, Qostanaıda – 4, Mańǵystaýda – 2, Pavlodarda – 3, Soltústik Qazaqstanda – 3, Shyǵys Qazaqstanda 3 dramalyq jáne qýyrshaq teatrlary bar desek, Almaty, Jambyl, Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan oblystarynda jeke kásipkerlerdiń qoldaýymen ashylǵan tórt teatr jumys isteıdi, Batys Qazaqstan oblysynda mundaı teatrdyń sany – ekeý. Al jalpy óner oshaǵy jaǵynan aımaqtar arasynda Túrkistan oblysynyń bási bárinen bıik tur. Memlekettik 8 teatrdyń beseýi dramalyq bolyp tabylatyn óńirdegi mundaı joǵary kórsetkish arqyly halyqtyń rýhanı-mádenı suranysynyń qanshalyqty qanaǵattandyrylyp otyrǵandyǵyn baǵamdaý qıyn emes.
Bul jerde bizdiń negizgi aıtpaǵymyz, jekemenshik teatrlardyń dúnıege kelýi ulttyq sahna ónerine qandaı tyń ózgerister alyp kelýde, jalpy mundaı táýelsiz óner ujymdaryna qazaq kórermeni qanshalyqty muqtaj degen másele edi. Mamandar derbes teatrlardyń kóbeıýi birinshiden, óner ujymdary arasyndaǵy básekelestikti arttyryp, sahna mádenıetiniń ósip-órkendeýine úlken jol ashady dep esepteıdi. Sońǵy ýaqytta olardyń teatr festıvaldarynda tóbe kórsete bastaýy, jobalarǵa tyń qoıylymdarmen qatysýy sol pikirdiń rastyǵyna sózsiz ılanta túsedi. Solaı bola tura kópshilik súıispenshiligine ıe «Tamasha» ázil-syqaq (Álıa Esenova) otaýynan bastap, Almatydaǵy Báıten Omarovtyń «Jas sahna», «Baýyrjan shoý» (Baýyrjan Ibragımov), «TTT» (Boranbaı Asylbekov) teatrlary, «LABORATORY #316» táýelsiz teatr trýppasy, Azamat Satybaldynyń «THEATRE 28» ujymy, «О́ner qyrandary» (Madıar Serikbaev), «Terisqaqpaı» (Ulan Núsipáli), «Nysana» (Ábýnasyr Serikov), «Taqıa men mafıa» (Janatbek Baıtekov), «Ara Atyraý» (Nurbek Mádıev), «Asaý» (Almat Saqatov), «Shanshar» (Ýálıbek Ábdiraıymov), «Aldaraspan» (Nurjan Tólendıev), «AI» (Aıgúl Imanbaeva), «Zazerkale» (Nadejda Maıbo), «ARTıShOK» (Anastasıa Tarasova), «Sezam» (Qaırat Baıanov), «Shymkent-shoý», «Taǵa», «Sahna», «DÝ-DÝ» dýeti, «Tazabekov teatry» týraly áńgime qozǵalǵanda, ashynǵannan shyǵady ashshy daýsym degendeı, keıbir jekemenshik óner ujymdarynyń qazirgi tańdaǵy eń basty túıtkili – ǵımarat máselesiniń kúrmeýi kúrdelenip, shıyrshyqtap turyp alatyny taǵy ras. Osyndaıda óz betterimen teatr salyp, sahna óneriniń damýyna qoldarynan kelgenshe kómekterin barynsha aıamaı berip jatatyn damyǵan elderdegi mesenattardyń jomarttyǵy men qaıyrymdylyq is-sharalarynan bizdegi toıynǵannan tobasyna áli de túse almaı júrgen qaltaly myrzalardyń úlgi alýyna ne kedergi eken-aı degen oıdyń oıpańynda osharylyp qala turýǵa májbúrsiz. Ázirge bulardyń denin ázil-syqaq jáne qýyrshaq teatrlary qurap tur desek te, sol at tóbelindeı az trýppanyń órkenıetti elderdegideı óz kúnderin ózderi kóre alatyn derbes ómir súrý baǵytyna bet túzep bara jatqandyǵy qýantady...
Qarashash TOQSANBAI,
«Egemen Qazaqstan»