Qazir bizdiń qoǵamda qatygezdiktiń vırýsy bar. О́tkende reabılıtologterdiń konferensıasy ótip, sonda jer-jerden bastary qosylǵan dárigerlermen úzilis kezinde áńgimelesip turyp mynadaı jaıtty estidim. Bir dáriger aıtady: – Qoǵam múgedekterge óte qatal qaraıdy. Bizder kómektesip, kóńiline senim uıalatqan jastar JOO-larǵa túsip, stýdent atanýda. О́tkende alǵash ret anasynsyz jalǵyz ózi sabaqqa shyqqan qyzdy balalar sońynan qalmaı júrip mazaqtap, tas laqtyrypty. Biz jasyma, alǵashynda solaı bolady, keıin kózderi úırenip qoıady, dep jubattyq. Qolarbamen júrgender úshin qoǵamdyq oryndarǵa pandýstar salynǵan, al olardan múgedekter túgili saý adam qulaıtyndaı. Múgedekterge esh jany aýyrmastan, «bar» degen at úshin, esep berýge ǵana qoıyla salynǵan. Keıde bizdiń ortalyqqa keletin balalarǵa qarap, men qandaı uıatsyz adammyn, 12 múshem saý, júre alamyn, sóıleımin, qos janarym jaınap tur, sóıte tura ómirge ókpelep, anaý durys emes, mynaýym bolmady deımin. Qandaı uıatsyzdyq dep, balalaryma aýyrdym dep aıtpańdar, naǵyz aýyrǵandy kórgen joqsyńdar deımin.
Byltyr júre almaıtyn bir bala aıaǵyn basatyn jaǵdaıǵa jetkende tusaýkeser ótkizdik. Sonda jasóspirim óz betinshe 6-7 qadam jasady. Sol qadamdarǵa súmekteı bolyp terledi. Tamshylaǵan teri nansańyz aǵyp emes aý, quıylyp tógilip jatty. Qandaı qaırat! Álgi bala aýrý janyna batqanyna qaramaı erik-jigerimen enteleı alǵa adymdady. Júgirip ketpes, biraq júre alatyn bolady. Mine, sondaı eńbekpen ortaǵa oralǵysy kelgen janǵa qoǵamdaǵy qatygez jandar teris qaraıdy. Kúnderdiń kúninde ata-analary ómirden ketedi, sonda ol balalar ne isteıdi? Sondyqtan olardy bizdiń qoǵamǵa kiriktirý, áleýmettendirý máselesi týady. Al bala qıyndyǵyna tek ata-ana shydaıdy. Keıde tipti sonshalyqty taýqymetten olar da sharshap ketetin kezderi bolady.
О́tkende inim: – Men bireýlerge kómekteskim keledi, ne isteıin? – deıdi. – Onda alys aýyldan kelip reabılıtasıaǵa jatqan balalar bar, olardyń Astanaǵa keldik degen aty ǵana, qalany kórmegen, olar túgil jaǵdaılary joq áke-shesheleri de kórmegen, sondaı eki balany analarymen birge mashınaǵa otyrǵyzyp qalany aralat, «Báıterekke», «Han shatyrǵa», «Okeanarıýmǵa» apar, tek ortalyqqa tilhat tastap ket, – dedim. Tańerteń ketip, keshke qydyrtyp alyp kelgen baýyrym sóıleı almaıdy. Tamaǵyna tas tyǵylǵandaı. Qandaı qıyn taǵdyrly balalar, ata-analaryna qandaı aýyr edi, biz aqymaq ekenbiz, bardyń qadirin bilmeıtin dep erteńine ǵana kórgenin aıta aldy.
Ondaı balalar óte sezimtal, tipti psıholog, adamdardy kózqarastarynan-aq qaısynyń qandaı oımen qaraǵanyn rentgen apparaty tárizdi birden ańǵarady. Olardyń kózderinde «eger jýrnalıst bolsańyz myna qoǵamǵa aıtyńyzshy, jetkizińizshi, taǵdyrlary onsyz da júk artqan adamǵa osynyń bárin kóterý ońaı ma» degen oi jatady.
Qatygezdik vırýsymen qalaı kúresýge bolady? Múmkin ákimder men mınıstrlerge bir kún qolarbaǵa otyryp qala aralap kórýi kerek shyǵar. Al jalpy qoǵam, sizder men bizder túsinip, qabyldaý úshin ne isteýimiz kerek?
Halyq – dana. «Estigendi kóz kóredi» deıdi. Kóz kórdi, shoshynǵannyń bári aldyǵa kelgendeı. Jaqynda ǵana elimizdegi sport kanalynan «Erejesiz tóbelesti» kórsetti. Artynsha áleýmettik jeli betindegi qazaq eki jaryldy. Biri Habıb dep ólermendendi, bireýleri jaqtamady. Qalyń kópshilik ishinde jurtshylyqty oıǵa shaqyrǵan esti sózder de aıtyldy. Serkesózimen tanylǵan saıasattanýshy Erlan Saırov «Habıb úshin biraz jerge barǵanymyz da qyzyq...
Kóshpendide, túrikte, qazaqta salqynqandylyq, meıirimdilik, marhabat degen sezim birinshi turmaýshy ma edi? Bizdiń ulttyq psıhologıa synyp bara ma?», dese belgili jýrnalıst, erkin oıly Dúráli Dúısebaı «Habıb, Habıb!» dep ony qorǵashtap jatyrmyz. Jyǵylyp jatqandy tepkileý, býyndyrý, tóbesinen baltamen urǵandaı tópeleý de bizge jat. Qazaq «Itjyǵys» dep jyǵylǵandy ornynan turǵyzyp jiberip jekpe-jekke shyǵaratyn halyq edik» degen oıyn aıtqan.
Besiktegi balaǵa da jan terbeıtin áldı aıtyp aıalap ósiretin halyq búginde halyqtyq qasıetke jat qatygezdikti dáriptep, BAQ arqyly jurtshylyqqa, býyny qatpaǵan jasóspirimge kórsetip jatyrmyz. Balaǵa búgin jyǵylyp jatqandy tópelep urǵandy dáriptep otyryp qaıdan «sen izgi bol» dep aıta alamyz? Qatygezdik vırýsyn ózimiz taratyp, emin taba almaı júrmeıik.
Anar TО́LEÝHANQYZY,
«Egemen Qazaqstan»
