Zaman talqysyndaǵy qazaq

Áleýmettik jeliden bir baıqaıtynym, Allanyń atyn kóp aıtatyn bolyppyz. Bul, árıne, jaqsylyq, ımandylyqtyń oralýynyń belgisi. Biraq sóıte tura talqylanyp jatqan máselelerde jaqsylyqtan kóri negatıvterdi kóbirek jazamyz. Kóbine, bılikti jerden alyp, jerge salyp jatamyz. Qazirgi qazaq basyndaǵy qıyndyqtardyń bárine bir ǵana bılik kináli sekildi. Al aınalamyzda bolyp jatqan jaqsylyqtardy kórgimiz kelmeıdi. Nege?

Qazirgi Astana qalasyn aralap, jan-jaǵyńyzǵa beıtarap kózben qarasańyz, tek jaqsylyqtardy baıqar edińiz. Buryn-sońdy bolmaǵan ásem ári keremet ǵımarattar salynyp jatyr. Qala ishinde baqtar kóbeıgen. Onda bala jetektep qydyrǵan jastar men qarıalar jıi kezdesedi. Olarǵa sál qarap, qyzyqtap otyrýdyń ózi adam kóńiline tynyshtyq pen qýanysh syılaıdy. Osynyń ózi jaqsylyq emes pe?!

Qaladaǵy avtobýstar da túgeldeı jańarǵan. Minseńiz, óte jaıly. Avtobýstarǵa keń kóshelerde arnaıy júrý jolaqtaryn belgilep qoıǵan. Sondyqtan adam baratyn jerine burynǵydaı yrǵalyp-jyrǵalmaı tezi­rek jetedi. Munyń syrtynda kóshelerdi toltyryp jarq-jurq etken ásem jeńil kólikter ketip bara jatady. Bul kólik­terdiń rýlinde úrip aýyzǵa salǵandaı jap-jas qazaq­tyń qyz-jigitteri otyrady. Osyny kórýdiń ózi jaqsyl­­yq, qýanysh emes pe? Endeshe kún saıyn aınalasy­nan osyndaı qýanyshty jańalyqtardy kóretin adam­dar nege pikir jazǵanda jamandyqqa úıir bola ketedi eken?

Aýylǵa barsań, ondaǵy adamdar da buryńǵydaı emes, tirshilikke beıimdelip qalǵan. Dastarhandary toq, kóńilderi kók ekendigin baıqaısyń. Qalada salynatyn ádemi qurylystar men kottedjder endi aýylda da boı kórsete bastaǵan. Rasynda da naryqtyń alǵashqy jyldary aýyl adamdary jappaı jumyssyzdyqqa tap bolǵanda eńsesi túsip ketip edi. Júzderinen jabyrqaýlyq taby seziletin. Endi kerisinshe, qala adamynyń júzinen sharshańqylyq baıqalsa, aýyl adamynyń júzinen dalanyń tyń lebi esedi. Osyǵan qarap olardyń jany tynysh, uıqysy tátti ekendigin baıqaýǵa bolady. Al qala degenimiz qaıshylasqan ómir men básekelestiktiń ortasy ǵoı. Jańaǵydaı keremet úılerden páter alý, jarq-jurq etken jeńil kólik miný de ońaı emes ekeni anyq. Birazynyń moınynda kredıt ilinip júrgeni de ras. Biraq túptep kelgende, osynyń ózi alǵa basý, turmysty túzeý qamy ǵoı. Beınetpen kelgen dúnıeniń zeıneti de jaqsy bolmaýshy ma edi. Eń bastysy, bul arttaǵy óskeleń urpaqtyń tárbıesi úshin qajet. «Myń estigennen bir kórgen artyq» degendeı, olar ata-analarynyń búgingi jasap jatqan tirligin kórý arqyly dúnıeniń qadirin bilip ósetin bolady. Al bul – zaman jáne naryq tárbıesi. Kez kelgen halyq ta osyndaı tirshilik jolyndaǵy arpalysty bastan ótkerip baryp qana zaman yńǵaıyna qaraı beıimdelmek.

Oılap otyrsańyz, bizdiń qazaq halqynyń kórgeninen áli kórmegeni kóp sekildi. Buǵan tirshilik baǵytyndaǵy basyp ótken tarıhı joldarymyz kýá. «Týǵan jer» degen sózdi kóbirek aıtady ekenbiz. Biraq Keńes Odaǵyna deıin sol týǵan jerimizdiń bir ǵana qasıetin maldanyp kelippiz. Ol – jerdi mal jaıylymdyǵy retinde ǵana paıdalaný. Keńes Odaǵy kezinde qaýymdasyp egin egýdi úırendik. Sonyń nátıjesinde qazir kóp qınalmaı-aq álemdegi iri kólemde astyq eksporttaıtyn on eldiń qatarynan oryn alyp otyrmyz. Al táýelsizdigimiz qolǵa tıip, elimizge naryq kelgennen keıin kóbimiz qalaǵa kelip qonystanyp, qalalyq halyqqa aınala bastadyq. Soǵan saı aldymyzdan sandaǵan kásip túri ashylyp otyr. Biraq onyń kóbin áli meńgere qoıǵan joqpyz. Sol tańdaǵan kásip túrin tolyq meńgergende ǵana jerimizdiń basqa da qasıetterin ashyp, álemniń baıyrǵy halyqtaryndaı tirshilikke beıim bolatyndyǵymyz anyq.

Qysqasy, qazirgi zaman kóńili dalasyndaı darhan qazaq halqyn tirshilik talqysyna salyp tur. Sol tirshilikke tolyq beıimdele almaǵandyqtan qınalǵan kezimizde buryńǵydaı aıǵaı-uıǵaıǵa basyp jibergimiz keletin sekildi. Feısbýktegi kóptegen «negatıv» jazbalardy sonyń áserinen týyndaǵan dúnıeler dep esepteımin. Áıtpese, biz kórgen qıyndyqtardy kórshimiz ózbek halqy kórmeı otyr ma? Biraq sol halyqtyń ókilderiniń arasynan óz taǵdyrynyń nalasyn ekinshi bireýge artpaq bolǵan eshqaısysyn baıqamadym. Olar dál qazir shetelden bilim alý, jańa tehnologıalardy meńgerý jaǵynan bizden artta turǵanymen, eńbek etýge kelgen kezde yń-shyńsyz-aq aldymyzǵa túsip, alǵa basyp barady. Sebebi kórgeni kóp, ejelden saýda jasap, jer emshegin emgen, mádenıetti boıyna sińirgen halyq.
Áıtpese, bizdiń bıliktiń olardikinen artyq bolmasa, kemdigi joq. Bılik shamasy kelgeninshe halyqty uıystyryp, jańalyqtarǵa úndep, alǵa qaraı basýymyzdy qalap otyr. Bıliktiń áreketteriniń bári durys deýge kelmes. Bári durys dúnıe bul ómirde bola qoımas. Biraq onyń ustap kele jatqan basty baǵytynyń durys ekendigi daý týdyrmas. О́ıtkeni biz TMD keńistigindegi kóptegen halyqtardyń aldyna osy arqyly tústik qoı.

Endeshe, feısbýkte pikir jazbas buryn kóp máse­leni oı eleginen ótkizip alǵanymyz, jazý máse­lesine jaýapkershilikpen qaraǵanymyz jón sekildi.