11 Желтоқсан, 2018

Qazaqtyń jylqytaný ilimi

133 реткөрсетілді

Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly da­­lanyń jeti qyry» atty maqalasynda, «Atqa miný mádenıeti men jylqy sharýashylyǵy jer júzine Uly daladan taraǵan» degen toqtamdy pikir aıtylypty. Rasynda da, Elbasy atap ótkendeı jylqy mádenıeti men atty miniske úıretýdiń dara tehnologıasy uly dalada qalyptasqany anyq. Iаǵnı, jylqy mádenıetiniń san ǵasyrlyq qalyptasý, damý kezeńderi bıologıalyq jolmen júrgizilgen. Qazirgi tilmen aıtsaq, jylqytaný kóshpeli qoǵamnyń álmısaqtan qanyna sińgen tól óneri hám genetıkalyq jadysynyń keremet týyndysy.

Atalarymyz jylqy túligin qolǵa úıretken yqylym zamannan beri – at baptaý, júırik synaý, báıge uıymdastyrý, ári jylqyny jaýyngerlik ónerge úıretý isine qatty mán bergen. Ári bul ónerdi urpaqtan-urpaqqa jalǵastyryp, muragerlik retinde úıretip otyrǵan. Erte zamanda ómir súrgen ataqty synshy atalarymyz tiri jylqyny bylaı qoıyp, ıen dalada jatqan qý súıekke qarap-aq onyń syn-sıpatyn aıtatyn bolǵan. 

Jazýshy Sáýirbek Baqbergenovtiń erterekte jaryq kórgen «At jalynda» atty shaǵyn hıkaıaty bar. Osynda aıtylǵandaı, baǵzyda ataqty Tolybaı synshy jolaýshylap kele jatyp anadaı jerde jartylaı qumǵa kómilip jatqan jylqynyń qý basyn kózi shalady. Tizgin tartyp tura qalyp: «Mynaý eren júıriktiń basy eken, ımek tumsyq, bóken tanaý, kóziniń oıyndysy tereń, jar qabaq, eki jaqtyń ortasy alshaq, tisteri áli jaltyrap tur, súıegi qandaı asyl edi janýardyń. Tumsyǵyna qaraǵanda, shoqtyǵy bıik, aıaǵy uzyn, qoıan tirsek, serpini qatty, sińirli eken. Qumdaýyt, bosań, kóbeleń jerde báıge bermeıtin at qoı bul. Jasy toǵyzdan asyp, onǵa qaraǵan der shaǵynda ólgen eken, janýar» dep, qý súıekten tiri tulpardyń beınesin músindep shyqqany týraly jazady. 

Sol sıaqty ishki mońǵoldyń Hólenbuıyr óńirinde meken etken kóshpeli taıpalardyń noıany Búrebejap 1874 jyldary jazyp qaldyrǵan «Qupıanyń qupıasy, kóneniń kónesi jaıly ilim» atty eńbeginde, jylqynyń túbir bitimine toqtalyp: arystan, bulan, buǵy, bóri, qulan, maral, qoıan, túlki, bóken, elik, qoıan, suńqar sıpatty 12 túrge bólgen eken. Iаǵnı, kóshpeliler jylqynyń joǵaryda atap ótilgen túbir bitimine baılanysty jylqyny soǵys jaǵdaıyna beıimdeıtin bolǵan. 

Mysaly, arystan, bulan, buǵy sıpatty iri jylqylardy naızager nemese aýyr shoqpar silteıtin jaýyngerler minip shep buzatyn bolsa, maral, qoıan, túlki sıpatty shapshań, lyp etpe ushqyr jylqylardy habar almasý isine jáne sadaq­shylarǵa laıyqtap mingizgen. О́ıtkeni, bun­daı jylqylar shabys kezinde entigin tez basa­tyndyq­tan mergender úshin qolaıly. Al bóken, elik, qulan sıpatty jylqylardy qylyshkerler men jeńil manevr jasaýǵa yńǵaıly qanjar jáne aıbal­tamen qarýlanǵan jaýyngerlerge mingizgen. Bul degenimiz – kóshpeli qoǵam týyndysy ulydalalyqtar jaýyngerlik soǵys tásilin tereń meńgergenin aıǵaqtaıtyn shynaıy dálel. 

Babalarymyzdyń joǵarydaǵy jylqytaný ilimin zerttegen keńestik áskerı qolbasshy, at­begi, marshal S.M.Býdennyıdiń ózi atty ásker­men taktıkalyq manevr jasaǵanda qoıan, túlki, suńqar, elik, maral t.b. jeńil sıpatty jylqylardyń asa tıimdiligi jaıly aıtqanyn jazýshy Ǵabıt Músirepov óziniń kúndeliginde jazyp qaldyrǵan. Budan shyǵatyn qorytyndy: baǵzy zamanda bıologıalyq jolmen damyǵan dalalyqtardyń jylqytaný mádenıeti keńestik kezeńde de qoldanylyp, áskerı tehnıka damyǵan keshegi kúnge deıin paıdaǵa asqanyn ańǵaramyz.

Qazaqtyń jylqytaný taqyrybyna halqy­myzdyń aqylman tulǵalary Abaıdan bastap, barlyǵy derlik qalam tartqan. Sonyń ishinde Máshhúr Júsip atamyzdyń «Tulpardyń dúbiri» deıtin jazbasy bar. Osynda mynadaı derek aıtylady. Ertede qalmaqtyń qolyna túsken qazaqtyń bir balasy qozy jaıyp júrip aıdalada jatqan jylqynyń qý basyn qushaqtap, «seniń tulpardyń basy ekendigińdi kim tanıdy da, meniń synshynyń balasy ekendigimdi kim tanıdy» dep eńirepti. Ony kórgen basqa qalmaq balalary oqıǵany aýylǵa aıtyp keledi. Qońtaıjy qazaq balany shaqyryp alyp, jylaǵan sebebin suraıdy. Bala:

– Ákem júırik synaıtuǵyn synshy edi, aıdalada jatqan qý bas jaı jylqynyń basy emes, tirisinde dúbiri jer jarǵan tulpardyń basy eken, sony kórip jyladym, – deıdi. Qońtajy balany qozy baǵýdan bosatyp, «Maǵan qarasty qyryq san qalmaqty aralap, óziń aıtqan tulpardy taýyp kel!» dep jiberdi. Qasynda ańdýshy nókerleri bar synshy bala el adaqtap tulpar izdeıdi. Tappaıdy. Sodan birde sharshap-shaldyǵyp ózenniń boıyna aıaldap, at shaldyrady. Aqqan sýǵa tesilip qarap otyrǵan bala ornynan atyp turyp, qasyndaǵylaryna «ózenniń ortasynda aǵyp bara jatqan ana bir jylqynyń tezegin ustańyzdarshy!» dep shyryldaıdy. At ústinde turǵan qalmaqtyń bir sherigi shaýyp baryp, aǵyp bara jatqan tezekti ilip alyp keledi. Bala sý tezekti syǵyp kóredi de «mine mynaý tulpardyń tezegi» deıdi. 

Sodan bir top nókerlerimen ózendi órleı júrip jaqyn mańda aıaldap jatqan kerýenge kez bolady. Kerýennen aıaǵy aqsaq, arqasy jaýyr, quıryǵy sholaq, kestirilmegen bir kók sáýrikti kórgen bala «izdegen tulparymyz osy» dep jazbaı tanıdy. Rasynda bul jylqy jilik maıy tolysyp, eti jetilgennen keıin jelip ketse jel jetpeıtin tulpar bopty. 

Beken QAIRATULY, 

«Egemen Qazaqstan»

Баннер
Соңғы жаңалықтар

Енді ет бағытындағы құс өсіреді

Аймақтар • Бүгін, 15:32

Бокс: Ерәлиев ұтылып қалды

Спорт • Бүгін, 15:21

Апта фотосы (14.04 – 21.04)

Әлем • Бүгін, 12:31

Ұқсас жаңалықтар