08 Ақпан, 2019

Kásip pen kreatıv

208 реткөрсетілді

Qazirgi qoǵam bar jaýapkershilikti mektep muǵalimine artyp qoıyp, bala tárbıesine jaýapty etý ádetinen az da bolsa alystap kele jatqanyn sezetin bolarsyz. Balasyn mektepte oqytý tek qana qoǵamda qalyptasqan dástúr men tártipke baılanysty júzege asa bermeıdi. Ata-analar balalaryna, olardyń bolashaǵyna degen jaýapkershilikti sezedi dep senemin. Bir dosym «ár ata-ana óz balasyna muǵalim ǵoı» degen-di. Osy oıǵa qalaı qaraısyz, qarsylyǵyńyz joq bolar.

Ár ata-ana óz balasyna jaýapty ekenin sezinip, jaýapkershilikti tolyq ala ma? Ár ata-ana balasyn bolashaqta ómir súrýge daıyndap otyr ma? Balańyzdy bolashaqqa daıyndaý degen ne ekenin oılanyp kórdińiz be? 

Qazir kóptegen ata-ana balasyn túrli úıirmelerge berip, qosymsha sabaqtarǵa qatystyrady, bastaýysh synyptan bastap biliminiń jaqsy bolǵanyn qalaıdy. Orta synyptarǵa barǵanda balasy fızıka-matematıka baǵytyndaǵy mektepterge nemese arnaıy mektepterde oqýǵa daıyn bolýy qajet dep esepteıdi. Men biletinderdiń bári balalaryn jaǵdaıy jaqsy, materıaldy-tehnıkalyq jabdyqtalýy joǵary deńgeıde, tańdaýly muǵalimder jumys isteıtin, basqa mektepterdiń arasynda bedeli bar, reıtıńde alda turǵan mektepterge bergisi keledi. Sondyqtan bar kúshin, aqshasyn balaǵa qazirgi tańda eń qajet dep sanalatyn pánder – matematıka men aǵylshyn tiline salýǵa tyrysady, oǵan qosa jalpy mekteptegi pán úlgerimderiniń joǵary bolýy úshin qoldarynan kelgenderiniń barlyǵyn isteýde. Biraq bul durys pa? 

Balany bolashaqqa qalaı daıyndaý kerek dep oılanyp kórdińiz be, álde basqalar ne istese sony men de jasaýym kerek dep júrsiz be? Tamaǵy toq, kıimi bútin, basqalardan qalmaı qydyrtamyn, oınatamyn, qajetin alyp beremin, qosymsha sabaqqa, úıirmege barady, basqa ne kerek deısiz be? 

Qazirgi kezde, tipti jaqyn bolashaqta ne kútip turǵanyn naqty aıtyp bere almaıtyn kezeńde ómir súrip jatqan biz balamyzǵa ne oqytý kerek, qandaı bilim berý kerek, qaı mamandyqqa baǵyttaý kerek, qandaı bolashaq boljaıtynymyzdy aıta alamyz ba?

Kásibı deńgeıi óte joǵary degen muǵalim de óz pániniń bolashaǵy ne bolatynyn aıta ala ma eken? Barlyq bala matematıkany bilýi kerek, sol baǵytta damytaıyq deıdi. Biraq logıkalyq nárseniń bárin jasandy ıntelekt oryndaı alady ǵoı. Tilderdi bilý she? Kórkem jazý ótken shaqqa aınalyp bara jatqanyn kúnde kórip otyrmyz, óıtkeni kompútermen basý, daýsyńyzdy jazyp habarlamalar jiberý, tipti dybystyq izdeý júıeleri, kórkem jazý men erejelerdiń de mańyzdylyǵyn kúnnen-kúnge tómendetip jatyr. Al orfografıany jaqsy bilý, qatesiz jazý da mańyzsyz bolyp bara jatqanyn, T9 ben durys jazýdy tekserý baǵdarlamalary arqyly kórsek, oǵan qosa sózderdiń paraqtaǵy ornalasýy ádemi bolýy úshin býynǵa bólip jazýdyń da qajettiligin joqqa shyǵaryp jatyr. Biraq munyń bári kórkem jazý qajet emes degen sóz emes, ony úıretýdi tek basqasha uıymdastyrý kerek.

Esterińizde bolsa, kezinde N.Homskı balalarǵa oqyǵannan góri jazǵan ońaıyraq degen bolatyn. Sondyqtan balalar aldymen jazýdy úırený kerek jáne mektepterde de osy qaǵıda basshylyqqa alynady. Biraq qolmen jazýdan góri, kompúterde tere alý mańyzdy bolyp jatqanda, mektep ony úıretpeýi qanshalyqty durys?

Bolashaqqa qajet daǵdylardyń ishinde synı turǵyda oılaý, kreatıvtilik, toptyq jumys, top aldynda sheshen sóıleı alý, esse, shaǵyn mátinder jaza alý qajet. Osy aıtylǵandardyń mańyzy joǵarylaı beredi. Al ony qaıdan alýǵa bolady? Burynǵymen tárbıelengen adamdarda bul qasıetter men daǵdylar ózinen ózi paıda bolýy kerek pe? Ony qalaı damytyp, qalaı baǵalaısyz? Muǵalim balalardyń bolashaqqa daıyn bolýy úshin kómektesýi kerek. Al bul úshin aldymen ózin qalaı ózgertedi nemese ózgertýge tıis pe degen suraqqa kim jaýap bere alady? 

Árıne qazirgi muǵalim  balalardy bolashaqqa daıyndaý úshin ózgerýi kerektiginde daý joq. Sondyqtan muǵalimderge arnalǵan biliktiligin arttyrý kýrstary, semınar-trenıńder, tájirıbe almasý sıaqty sharalar ótýde. Biraq bul sharalar barlyq muǵalimderdi qamtyp, qajetti nátıje berip jatyr ma? Muǵalim shyn máninde tulǵalyq damý men ósý, ózgerý nátıjesin seze me? Kreatıvtilikti kitap arqyly oqyp úırený qıyn, tipti múmkin emes. О́zgerister toqtaýsyz bolatyndyqtan, kreatıvti oılaýdy tájirıbede kúndelikti damytyp otyrý kerek. Bir kezderi «sýretshi sıaqty urla» degen ustanymdy basshylyqqa alyp, kúsh salmaı ózgeniń oıyn qoldana berý beles alǵan bolatyn. Biraq bul eshteńege jetkizbesi anyq. Keı adamdar kreatıvtiligin damytý úshin standartty emes shyǵarmashylyq tapsyrmalardy oryndatatyn túrli ústel oıyndaryn oınaıdy. Bıznespen aınalysatyndarǵa bul baǵytta «Kók muhıt strategıasy» (Blue Ocean Strategy) kitabynyń konsepsıasy men TRIZ (О́nertapqysh tapsyrmalaryn sheshý teorıasy) kómektesedi eken.

Qazir barlyǵy kreatıvti bolǵysy keledi, biraq bul ońaı sharýa emes. Aqylǵa qonbaıtyn ıdeıańyz bolǵany jetkiliksiz, ony shyǵarmashylyqpen júzege asyra alýyńyz kerek. Mysaly, ómirde tórt adamnyń (zertteýshi, sýretshi, tóreshi (bı, qazy, sot) jáne sarbaz) rólin somdap kóre alasyz ba jáne sol arqyly jan-jaqty qyryńyzdy ashyp, erekshe ıdeıalardy týdyrýǵa qalaı qaraısyz? Bul rólder sizden árbireýine tán oı órisi men daǵdylardyń bolýyn talap etedi. Oınap kórińiz jáne sol arqyly basqa qyryńyzdy damytýǵa tyrysyńyz. Ár adam – muǵalim, muǵalim bolýǵa tyrysyp kóreıik.

Baqytgúl SALYHOVA,

Pedagogıka ǵylymdarynyń kandıdaty

Баннер
Соңғы жаңалықтар

Байсал тартқан балалар өлеңі

Әдебиет • Бүгін, 08:30

Күзетшіге мұқтаж елміз

Қоғам • Бүгін, 08:25

Қыңыр кісі – бір жақ...

Аймақтар • Кеше

Айдаһар үңгірі

Аймақтар • Кеше

Ұқсас жаңалықтар