21 Ақпан, 2019

Tyıym men tıyn

272 реткөрсетілді

Toı-toımalaqta tún jamylyp óner kórsetetin kámelettik jasqa tolmaǵan, ómirleri aq paraqtaı taza, kóńilderi aq bulaqtaı móldir kishkentaılarymyzdy jasyna laıyqsyz kıindirip, boıandyryp kópshiliktiń aldynda shyǵarý, án saldyrý – qý aqshaǵa qunyqtyryp qoıǵan ata-analarynyń kinásinen. 

Sondyqtan bala tárbıesine selqostyq tanytqan mundaı otbasylar zań aldynda jaýapqa tartylýy tıis degen syńaıdaǵy syn-eskertpelerdi sońǵy ýaqytta qulaǵymyz jıi shalyp qalatyny ras. Buǵan onsha mán bere qoımaıtyn edik. Qaıta kerisinshe, balasyn osylaı balapan kezinen mápelep, káýsar ónerge baýlyǵan ata-anasyna syrttaı tek alǵys jaýdyrǵannan basqa mıymyzǵa bos, bóten oı kirmepti. Alaıda «ómirde kóp súrgendikten kórgen bir tamashamyz» dep támsildep sóıleıtin bir aǵamyz aıtpaqshy, «tym» degen sóz jalǵanǵan jerdegi qandaı da bir nárse bolsyn onsha durys uǵym bere qoımaıtyny aıdan anyq. 

Jaqynda ońtústik astanada turatyn et-jaqyn týystarymyzdyń biri ulyn úılendirip, ulan-asyr toı jasady. Shirkin, qazekemniń toıy shetinen birinen-biri ótken sumdyq qubylys qoı. Onyń ústine Almaty – ejelden ónerdiń altyn ordasy. Toıdyń sáni – án men kúı demekshi, sazdy mýzykanyń sanany sergitip, boıǵa qýat darytyp, kóńildiń kógaraı belesti betke alǵan sáti qandaı kórkem edi. О́nerdiń dúldúlderi shyrqaǵan ánniń qudireti netken joıqyn edi. 

Aıtpaǵymyz negizi bul týraly emes, álgi jerdegi bizdi tańǵaldyrǵan tosyn oqıǵa – toı endi aıaqtalýǵa taqaı bergende jeti-segiz jasar, botadaı oınaqshyǵan baldyrǵan bala eki ıyǵyn tym julqyp jep ortaǵa enteleı endi. Qazirgi tańda ózi eshteńege tańǵalmaıtyn boldyq qoı. Mysaly, búginde toı-bızneske jurttyń on ekide bir gúli ashylmaǵan balalaryn sala bastaýyn zamannyń talabynan týyndap otyrǵan másele dep qalaı aıtasyz?! Mundaılardy kórgende, jat ádet ádepki ádebimizge nuqsan tıgizýde demeske áddimiz joq. Myna bala da «aıaq-qolyńdy neǵurlym jıi sermep, selkildep sekire berseń kópshilikke unaısyń» deýshilerdiń kúni buryn syzyp bergen senarıimen osylaı istep júrgenine esh kúmánimiz bolmady. Bul týraly ne dep aıtýǵa bolady? Kópten beri sahnada óner kórsetip kele jatqan kánigi ánshideı ortaǵa alshań basyp shyqqan balanyń qobaljyp, qymsynbaǵanyna qaraǵanda, mundaı toılarǵa ábden eti úırenip, qulaǵy tóselip-aq ketkeni kórinip tur. Japyraqtaı órenniń ónerine jamyraǵan jámıǵat máz-máıram. «Oı, aınalaıyn, órkeniń óssin, ónerińmen órleı ber!» dep qaltasyna kók qaǵazdy súńgitip jiberip jatqan aǵaıynnyń bul balanyń qaıdan kelgeninde de, kim ekeninde de sharýalary bolǵan joq... Qoǵamdyq dertke aınala bastaǵan osy jaıtty shama-sharqymyz jetkenshe biz de biraz tarqatyp kórmekke ún-túnsiz kete barmaı, asabany áńgimege tarttyq. 

«Toı-tomalaqqa kishkentaı balalardy ne úshin shaqyrasyzdar?» dedik. 
«Myna bir bala kelip óner kórsetsin, án salsyn» dep olardy arnaıy toıyna shaqyryp jatqan eshkim joq. Aǵataı, bir án salyp ketýime ruqsat etińizshi» dep aldyńda jalynyp-jalbarynyp ótinip tursa, sábıdiń perishtedeı pák kóńilin kim qıyp qaldyrady. Jaman ádetten boıyn aýlaq salyp, óner jolyn qýsa, án salamyn dep tursa, nesi aıyp eken?» dep toılarda óner kórsetip júrgen balalardyń áreketin sóket dep tappaıtynyn jetkizgen asaba áńgimesin: «Rızashylyǵyn bildirgen jurt qaltasyna azyn-aýlaq tıyn-teben salyp jatsa, oǵan bala kináli me? Ánshi-bıshilerge toıǵa jıylǵan jurttyń aqsha qystyryp jatýy qalypty jaıt emes pe? О́ner kórsetip júrgen balalardyń ózinen surastyra kelsek, olar kópshilik qattyraq qol soǵyp, kóbirek aqsha salǵan saıyn shabyttanyp, qaıta-qaıta án salǵylary kelip turatyndaryn aıtady. Bular soǵan máz. Biraq oǵan sonshama baıyp ketip jatqan eshkim joq... Bir jaǵy men olardy aıaımyn. Munan keıin taǵy bir-eki meıramhanaǵa osylaı bas suǵyp, tún jarymyna deıin sharshamaı án salyp júrgen ónerpaz balalardyń jaǵdaıy áriptesterimniń bárine aıan. Búginde sondaı balalar tym kóbeıip barady. Sol jaǵyna ǵana kóńilim alańdaıdy. Bir-eki, tipti onshaqty baldyrǵan tún juldyzyna aınalar bolsa meıli, al endi bul úrdis jer-jerde jappaı etek jaıyp keter bolsa, qıyn» dep túıindedi.

Árıne, bir jaǵynan alyp qaraǵanda, balany ónerge baýlýda turǵan eshteńe joq sıaqty, desek te medaldiń eki jaǵy bolatynyndaı munyń basqa betinde ne turǵanyn, ol bizge ne beretinin de esten shyǵarmaǵan abzal emes pe? О́mirdiń máni de, sáni de tek aqshada deıtin oı basym turatyn bolsa, ondaı ónerdiń paıdasynan góri zıany, tárbıesinen góri teris áseri kóp bolyp shyqpaǵy aıan ǵoı?! Osyndaı teris is-áreketter arqyly besikten beli shyqpaǵan baldyrǵandardyń tamyryna qasaqana balta shabylyp jatqan joq pa eken degen oı eriksiz qylań berip qalady. Balalaryn túndeletip toıdan toıǵa súırelep, ónerin satýǵa áýestengenderge keleshekte zań júzinde shara qoldanylady deıdi tıisti mamandar. Alaıda ol qashan, qalaı júzege asyrylady? Ázirge bul biz úshin bıik taýdyń alystan menmundalaǵan buldyr-buldyr belesindeı elesteıdi. 

Баннер
Соңғы жаңалықтар

Біз - «BIRGE»!

Сайлау • 24 Мамыр, 2019

Мергендер Мюнхенде жүр

Спорт • 24 Мамыр, 2019

Мас араны омартаға кіргізбейді

Экология • 24 Мамыр, 2019

Ұқсас жаңалықтар