Sonaý bir jyldary jýrnalıstik saparmen Úndistan túbegine jol túsken edi. Qaıda qarasań da qujynaǵan halyq, aryp-ashyǵany da, toqmeıilsı jan-jaǵyna mańǵazdana kóz tastaǵany da bar, kereǵarlyǵy kózge tym ajyraıa kórinetin osynaý kóp halyqtyń kúndelikti tirshiligi tolastamastaı qym-qýyt kóringen. Asylynda úndiler asyp-saspaıtyn, myna jalǵandy ásire ótkinshi sanaıtyn fılosofıalyq kózqarastaǵy jandar sanalǵanymen, túrli qyzmetti, onyń ishinde asa zamanaýı IT tehnologıalardy meńgerýge degen qulshynystarymen alǵa umtylǵan memlekettiń Mádenıet mınıstriniń quzyretine kedeıshilikpen kúres te kiredi eken. Shyndyǵynda terektiń túbinde týyp, sonyń saıasynda ósip-ónip jatqan kóp halyq bar.
1 mıllıardty artqa tastaǵan úndistandyqtardyń osyndaı tirligine baǵa bere kele eshkim de bul eldiń erteńi bulyńǵyr degen oıdy aıta almasy anyq. Óıtkeni qashanda «Kóp – qorqytady, tereń – batyrady», deıdi halyq danalyǵy. Sannan sapaǵa shyǵýǵa jol bar, al sanyń az bolsa, qandaı sapaǵa kóterilseń de túbinde jutylyp ketý qaýpi týmaı turmaıdy. Kóptiń qashanda mysy da, sesi de basym.
Adam balasy «Ár kállada bir qıal» degendeı, túrli kózqarastarǵa kelip, túrli oılar aıtylyp jatady. Bireýler «Balalardy qalaı jetkizetinin bilmesten ústi-ústine týyp, oǵan jaǵdaı jasalmady dep memleketke kiná artý múlde durys emes, josparly túrde sábıińdi dúnıege ákel de, soǵan laıyqty oqý-bilim, tárbıe berip adam etip shyǵar. Balany adam ózi úshin týady», degen áńgime aıtady. Shynymen solaı ma? Meniń paıymymda ár bala – bizdiń memleketimizdiń kapıtaly. Árbir sábıdiń artynda onyń urpaqtary da tur. «Qursaǵyńda jatqan balańdy aldyryp tastaý arqyly nemerelerińniń ǵumyryna balta shapqan, urpaǵyńa genosıd jasaǵan paqyrǵa aınalasyń», deıdi orystyń prolaıfer-jazýshysy Vladımır Kýshnerık. Al josparlap týýdyń da artynda genosıd joq dep aıtýǵa bola ma? Dál bizdeı az halyqqa onyń beretin paıdasy joq tárizdi kórinedi de turady.
Osydan 5-6 jyl buryn Polshaǵa barǵanda úkimet tarapynan tabysy tómen kóp balaly otbasyna arnaıy járdemaqy taǵaıyndalatynyn bilgen edim. Eger otbasynda múgedek balasy bolyp, onyń kútimine qatysty ata-anasynyń biri jumysqa shyǵa almaı úıde otyryp qalsa, járdemaqy mólsheri eki ese artyp, shańyraqqa túser salmaqtyń bir shetin memleket kóterip, qoǵamda qaıtkende kóp balaly otbasy bolýdy yntalandyrýdy óz mindetine sanaǵan.
Elordada kóp balaly otbasylarǵa qoldaýǵa arnalǵan birqatar áleýmettik sharalar qarastyrylyp jatqany jaıly qala ákiminiń qabyldaýyna barǵan analar qulaqtanyp, úmit artyp otyrǵan jaıy bar. Mysaly, kóp balaly otbasynyń mektepte, kolejde, JOO-da oqıtyn balalary qoǵamdyq kólikterde tegin júrýi, 1-11 synyp aralyǵyndaǵy balalardy tegin ystyq tamaqpen qamtý, kóp balaly jáne az qamtylǵan otbasynyń balalary, sonymen qatar múgedek balalardyń balabaqshaǵa tegin barýy, kóp balaly analardyń 180 balasyna JOO-da tegin bilim alýyna arnaıy granttar berý jáne basqa da jeńildikter jasaýdyń joldary ekshelip jatqanǵa uqsaıdy. Árıne kómek ekenine esh daý joq. Biraq astanalyqtardyń qoly jetkenge shalǵaıdaǵy, alys-aýdan, shaǵyn qalalardaǵy shyqpa janym shyqpamen otyrǵandardyń qoly jete me? Qaıdam...
Sharlap ketken qıal demografıalyq saıasatta óz ustanǵan joldary bar alys-jaqyn kórshilerge kóz tiktiredi. Reseıde ana kapıtalynyń kómegi kóp otbasylardy úıli-kúıli etti. Fransýzdar bolsa kóp balalylarǵa salyqtan jeńildik usynǵan. Tórt balaly fransýz otbasy salyq ataýlyny atymen umytqan. Shvesıa jurty da otbasynyń ár balasynyń týǵanyna qýanyp kómek kórsetip, bala sany artqan saıyn jeńildikter sanyn ósire beredi. Izraılde tórtinshi baladan bastap ári qaraı eń kenjesi 18 jasqa tolǵansha járdemaqy tólenedi eken. Munyń barlyǵy eldiń erteńgi bolashaǵynyń sesi men mysynyń basymdyǵyn oılap, alǵa umtylar óreniniń keleshegine kóz jiberip, oılanǵannan týǵan qadamdar. Bizdiń elge de osyndaı bir qala sheginde emes, memlekettik turǵyda naqty ister atqarylýy qajet sıaqty. Meniń pendeshilik kállamdaǵy qıal osylaı deıdi.
