Árıne, elge eńbegi sińip, qoǵamnyń qozǵaýshy kúshi bolyp otyrǵan shyn qaıratkerlerdiń shyqqan shyńyna eshkim talasa qoımas. Ondaı tulǵalar saıası syılyqty almasa da asqar bıiginen alasarmasy anyq. Qoǵamnyń qytyǵyna tıetini – jón-joralǵyǵa joldan qosylyp jatqandardyń jaıy. Ashyǵyn aıtqanda, qazaq estradasyndaǵy atyn eshkim bilmeıtinderdiń «ataqty» bolyp, sahnaǵa keshe kelgenderdiń, keshiktirmeı sólkebaıǵa qol jetkize qoıatyndary shynymen aqylǵa qonymsyz. Olardy jerden alyp, jerge salyp jatqandar bizsiz de jetkilikti. Talqylaýshylardyń bir toby tutas memlekettiń birdeı azamattaryn «qurmetti» hám «qurmetsiz» dep bólekteýdiń zańǵa qaıshy ekenin aıtsa, endi bir toby ol syılyqtardyń satylatynyn aıtyp shyndyqty jaıyp salǵysy keledi. Aıtylyp jatqan syn-eskertpelerdiń kóbisi durys. Ónerge kelmeı jatyp ór meniki, tanylmaı jatyp tór meniki deý mádenıetti adamdardyń máselesi bolmaýy tıis.
Óleńimniń ólmeıtini haqynda,
Qazaqtaǵy syılyqtardyń kóbisi –
Syılyq almaı ketkenderdiń atynda, – dep aqyn Qanybek Sarybaev aıtqandaı, shyn óner shyǵarmashylyqpen baǵalanýy kerek.
Abaı hákim osyndaıdan keıip «Arsyz bolmaı ataq joq, Aldamshy bolmaı baq qaıda?» degenin únsiz uǵasyń, tilsiz túsinesiń. Eń qıyny, ataq degen qaıyrly sóz arsyz degen sózdiń balamasyndaı, qurmetti degen qudiretti sóz qadirsiz degen sózben almasyp bara jatqany janǵa batady. Byltyr Táýelsizdik kúni qarsańynda bir top óner juldyzdarynyń óńirleri «Qazaqstannyń Qurmetti azamaty» degen sólkebaımen sáýlelenip shyǵa kelgeni esimizde. Onyń ishinde esimi elge jaqsy atymen tanylǵan talaı azamat bar. Másele eshqashan birjaqty bolǵan emes. Medal satylsa, demek oǵan degen suranystyń bar bolǵandyǵy aıǵaq. Ekinshi jaǵynan ondaı jekemenshik kásip keı óner adamdarynyń sońynan qalmaı júrip sol sólkebaılardy satýdy kásip kózine aınaldyrǵan.
Jýyrda Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Sáýle Meshitbaıqyzy osy jaıtqa qatysty úlken másele kóterip jazdy. Ol óziniń jeke elektrondy poshtasyna «Siz marapatqa laıyq tulǵasyz! Sizdiń minsiz bedelińizdi, aıryqsha kásibı jetistikterińizdi jáne ekonomıkany damytýǵa qosqan jeke úles_terińizdi, óz salasyndaǵy naǵyz kásipqoı maman, talapty uıymdastyrýshy ári basshy retindegi sizdiń sózsiz abyroıyńyzdy eskere otyryp, «Qoǵamdyq nagradalar men ataqtar jónindegi komıtetiniń» saraptaý keńesi sizdiń kandıdatýrańyzdy «Qazaqstannyń Qurmetti azamaty» joǵary qoǵamdyq moıyndaý Ordenimen nagradtaýǵa usynýǵa sheshim qabyldady» degen saryndaǵy hattar legi tolastamaı kelip turatynyn jazǵan bolatyn. Eń soraqysy, bul ataqty alý úshin 1 750 000 tóleý kerek ekensiz. S.Meshitbaıqyzynyń aıtýynsha, bul shara 2016-jyldyń 17-jeltoqsanynan beri júrgizilip keledi eken. Baǵasy da jyl saıyn ósip otyrǵanǵa uqsaıdy. Eń qyzyǵy ári shyjyǵy bul ataqqa «Ádebıet – ardyń isi» dep kósiletin qalt-qult etken haltýra ókilderi de jeńil jolmen qol jetkizip úlgergen.
Estrada juldyzdary esi qalmaı alǵan ataqty el kúlkige aınaldyrdy. Zamanyndaǵy Aqan, Birjandardan qalǵan asqaq ónerdiń quny baspaq ónerge aınalyp bara jatqany ult rýhanıatynyń uıaty men aryn áshkerelep turǵandaı áser etti. Osyndaıda Nobel syılyǵyn alyp ketińiz degen hatqa: «Men úlken shyǵarma jazyp otyrmyn, ondaı áýreshilikke bos ýaqyt qurtqym kelmeıdi!» deıtin klasıkterdi eriksiz eske alasyń.
Sosyn bizde satylmaǵan ne qaldy dep oılaısyz. Ǵylym satyldy, óner satyldy... Keńes ókimeti tusynda aldyńǵy urpaq birin-biri satsa, qazir ózin-ózi satyp aqsha tabatyn jaǵdaıǵa jetti. Ózin-ózi mádenıetti túrde satyp, satylap ósýdi oılaıtyn urpaq ósip shyqqany kimniń kinási? Aqshasy bardyń bári ataqty bola beretin bolsa, shendiler shirenbegende qaıtedi?
