Muhtar Áýezovtiń «Eńlik-Kebek» traged­ıa­syn­daǵy Kóbeı men Espembettiń yrǵasýy, bıdiń bıligi, abyzdyń aıbyny, sońyndaǵy túıindi sheshim túıtkildi tarqatty. Osy eki kórinisten sóz salmaǵy aıqyn baıqalyp tur.

Biz muny nege dáıek etip otyrmyz. Sebebi bul kúnde sóz shirkin, aıtylýdaı aıtylyp ta, aq qaǵazǵa jazylyp ta, «kóksandyqtan» kórsetilip te, radıodan irkilissiz shertilip te júr. Biraq sózdiń qańbaq sekildi salmaǵy bolmaı bara jatqandaı. Oqıtyndar da, tyńdaıtyndar da joq dep aıta almaımyz. Degenmen, erkindik degen osy, aıta bersin, jaza bersin deıtinder bar.

Iá, aıtylǵan sózdiń ar jaǵyndaǵy aqıqatqa ekiushty qaraý ádildik emes. Jurt erikkeninen, jelikkeninen jazbaıdy. Árıne artyq aıtatyndar tabylar. Áıtse de urpaq tirligi úshin aıtylǵan sózge mán bermeý jaqsylyqtyń nyshany emes. Aıtylǵan sózdiń aq-qarasy anyqtalyp jatsa, kóp kemshilikke tyıym bolary anyq. Bul turǵydan kelgende keńes dáýirinde gazettegi syn maqala ǵana emes, beldi qyzmetkerdiń berekesizdigi, artyq asap, ózine jaǵdaı jasap alǵany sóz arasyna arqaý etilse, murttaı ushatyn. Qazir de aıtylǵan synǵa qulaq assa, osynyń arǵy jaǵynda bir bylyq jatqan joq pa degen suraqty zerdeden ótkizse, adyraıyp turǵan jemqorlyq tamyryna erte balta silteýge bolady.

Tildegi keıbir jeke sózderdiń taǵdyry qazir «kókparshylardyń» taqymynda júr. Máselen, «On dana jeńil járdem kóligi tapsyryldy» deıdi. Osyndaǵy dana sózi – artyq. Kólikti on sany aıqyndap tur. Ony aıtasyz, «Ittiń eńbegi erekshe» deıtinder tabyldy. «Júz balalardyń» dep jazyp, aıtyp júrgender de bar. Naqty san turǵan jerde kóptik jalǵaý jalǵanbaıtynyn nege eskermeımiz? Osynyń bári bilim berý isindegi júıesizdikten bolyp otyr. Oǵan qosa tilge degen qurmettiń álsireýi de, ózge tilderdiń basqynshylyǵy da, talaptyń álsizdigi de, qatań túrde «táıt» demeý de «septigin» az tıgizip otyrǵan joq.

«Sóz adamdy uly da qylady, masqara da qylady» (J.Balasaǵunı) degende sóz darıasyn tolqytqan Ábish Kekilbaıuly ǵana eske orala ma? Shatty-butty sóılep shatysyp, masqarasy shyǵyp júrgender de aramyzda órip júr.

Sóz tórkini til desek, sol tildegi termın máselesi de kóptiń kókeıinen shyqpaı júr edi. Keńes dáýirinde ózge tilden enip, ornyqqan sózderdi qaıta «tegine» aparý da oılandyra beretin. Jaqynda ulttyq termın týraly ataly sózdi akademık О́mirzaq Aıtbaıuly «Egemen Qazaqstan» basylymynda ashyq aıtty. Endi osyny qaǵys qaldyrmaı, eskersek eken.

Aıtýly ǵalym ult tilin ǵylym tiline aınaldyrýdy, búkil bilim salasyndaǵy oqýlyq qazaq tilinde jaryq kórip, urpaqty qazaq tilinde oqytýdy, ol is Keńes dáýirinde negizi qalanǵanyn, sol bilim berýmen-aq búgingi jaqsylardyń deni aýyldan ósip shyqqanyn, úsh tilde oqytý, jaratylystaný pánderin aǵylshyn tilinde berý, qazaq tiliniń ǵylym tili retindegi qyzmetin shekteıtinin alǵa tartady. Bul qazaq tilin qaıtadan otbasy tiline aparatynyn ókinishpen tilge tıek etedi. Al úsh tuǵyrly til jobasy bolashaqty oılaǵan oıdan týǵan bastama ekenin dáıekteıdi. Ár ata-ana aǵylshyn tilin aqyly oqytýdy ózderi-aq qolǵa ala bastaǵanyn, al aldyńǵy qadamdardy: «Aǵylshyn tilin til retinde oqytý men pándi aǵylshyn tilinde oqytý bar. Biz osy ekeýiniń arasyn aıyryp alaıyq. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi ádeıi jurtqa osy ekeýiniń arasyn ajyratpaı usyný arqyly kóz aldap, eldi adastyryp otyr», degen baılamyn eske salady. Jaratylystaný pánderiniń oqýlyǵy aǵylshyn tilinde joq ekenin, ondaı jaǵdaıda sapaly bilim bola ma, jaqsy maman qalaı daıyndalady degen suraqty tótesinen qoıady. «Halyqaralyq termın degenimiz ne?» dep ol týraly da óziniń baılamyn atap, bekitilgen halyqaralyq termın joq ekenin aıtyp, «Demek, mundaı nıettegi adamdardyń teris pıǵyly – halyqaralyq termınderdi aýdarýǵa bolmaıdy degen jeleýmen qazaq tilindegi termın shyǵarmashylyǵyna shekteý qoıyp, orys-eýropa tilderiniń ústemdigin saqtap qalý. Sondyqtan kez kelgen máselege keńestik kózildirikpen qaraıtyn eski daǵdydan arylý kerek. Táýelsiz oılap, qazaq tiliniń qýaty men bolashaǵyna senim artpasaq, damyǵan otyz eldiń qataryna qosyl ýbylaı tursyn, osy qalpymyzdy saqtap qalýdyń ózi muń bolýy múmkin» degen túıin jasaıdy.

Oń-terisine qaramaı, termınderdi san qubyltyp, qyryq túrlendirgennen qazaq sóziniń salmaǵy artpaıdy, qaıta alashubar til aıaqqa oralǵy bolady. Batpandap kire bastaǵan keselden mysqaldap arylý kerek bolyp tur. Iá, ultqa qajet, búgingi-erteńgi urpaqqa kerek. Bul is basyndaǵy azamattardy oılandyrýy qajet. Aıta bersin degen qaǵaberis oı qazir tıimdi kóringenmen, erteń tarıh tarazysy ústinde sarapqa salynǵanda keıingi tolqyndy bul qalaı bolǵan degizbeı qoımaıdy. Alash arystary aıtqandaı búgin bitiretin isti erteńniń enshisine qaldyrmaıyq.

Súleımen MÁMET,

«Egemen Qazaqstan»