Bir kezderi Ámire Eýropany shyǵysqa qaratyp qaıtsa, Alla ómir bersin, búgingi Dımash tórtkúl dúnıeni dúr silkindirip jatyr. 1,5 mlrd qudaıy kórshimiz Dımash dese isher asyn jerge qoıady.
Osyndaı elde, ulan asyr jerde kún keship jatqan biz osal, ospadar, jalǵandyqqa beıim, ulttyń ul-qyzyna tán is atqarmaıtyn pende, oı sanasy kemde ómir ótkerýge haqymyz joq sekildi. Árıne bul bir qaraǵanda kóterme sóz bolyp estilýi múmkin. Biraq barshylyqta otyryp, tarshylyqta ómir súrsek, bar ónerimizdi baǵalaı almaı, basqanyń selkildegeni men jelkildegenine eliktesek, ony ózimizden kórmesek, basqadan kóre almaımyz.
О́lmes ónerimizdiń úlken bir arnasy – kúı. «Biz ekeýmiz úndemelik, dombyra bir sóılesin, Eki ishegi – eki júrek taba bilgen úılesim. Kóldeneń syr, kóldeneń jyr omyraýlap kımesin, Biz ekeýmiz úndemelik, dombyra bir sóılesin! Dombyrasyz, qaıran óleń, jetimsiń sen, jalqysyń. Qunsyz sózim búldirmesin, tilsiz sezim balqysyn, Biz ekeýmiz úndemelik, dombyra bir shalqysyn», dep Qadyr aqyn (Myrza Áli) aıtpaqshy, dombyra sóılegende Qurmanǵazynyń ekpini jeldeı esip, Dáýletkereı tolǵaýy tolqyn atyp, Táttimbettiń ádemi áýeni janyńdy terbep, Yqylastyń yrǵaǵy ıirip áketip, ol dástúr jalǵastyǵymen Dınaǵa, Súgirge, odan Nurǵısaǵa, Tólegenge... ulasqanda ultyń uly demeı kór.
Biz baıaǵy otarlyq sananyń áserinen be, ultymyzdyń ulylyǵyn Elbasynyń rýhanı jańǵyrý jónindegi ıdeıasyna deıin kóp aıta qoımaǵanymyz aqıqat.
Ǵalymdardyń zertteýine zeıin qoısaq qazaqta 5 myńǵa taıaý kúı bar eken. Bul az mura emes. Anaý zamandaǵy bir til, bir ult, bir ádebıet jasaý jónindegi «kóregendikten» bizdi qorǵap qalǵan osy qundylyqtarymyz. Kerek deseńiz, ulttyq sıpatyń, aıyrmashylyqtyń tezirek joıylýy «qoǵamdaǵy antagonıstik elementterdiń tamyryna balta shabatynyn» kótergen kezdegi ıdeıaǵa ózimizdiń keıbir azamattar ún qosyp, qoldap, aqıqat osy degen de kúnder ótken. Biraq ondaı jymysqy saıasat qazaq ónerin, qazaq kúıin óltire almaǵan edi.
Qazir sol úrdisti tolyq saqtaı alyp otyrmyz ba, álde shoýlar basyp bara ma degen oı keıde mazalaıtyny bar. Alda aıtqan ultsyzdandyrýdy usynýshylar «Barsha halyqtarǵa birdeı ortaq jalpyadamzattyq mádenıettiń bolýy múmkin emes», degen L.Gýmılev sózin elep-eskermegen-aý shamasy.
Keńestik dáýirdiń kólgirsitip júrip ulttardy birtindep joıý ıdeıasyna jutylyp ketpeı, qalǵan jannyń táýbasy dep azattyqty alyp, eńse tiktep, es jıǵanda qatygez kapıtalızmniń jahandanýymen jaǵalasýǵa týra kelip tur.
«Bul qara jer bolǵan bizge keń meken, Sol mekenge qansha qaýip tóndi eken! Bilseń ony, tóbe shashyń tik turar, Onyń tipti kórmegeni kemde-kem» (Q. Myrza Áli) degen túıinge kelgende jany kúızelgen aqyn ony sábıge teńep «Aıaǵannan, aldyma alyp keıde ony, Mańdaıynan sıpaǵym kep turady» deıdi. Osy Jer-anamyzdyń betinde qazir álem jurtynyń biraz ókilderi mıdaı aralasyp júr. Bir shúkirshilik etetinimiz, bereke-birlik bar.
Alapat zamanynan aman jetken qazaq kúıiniń qazirgi jaıy keıde oılandyrady. Ásirese ǵasyrlar boıy arqaýyn úzbeı ult rýhyn kótergen án-kúıdiń ornyn shýyldaǵan, dýyldaǵan shoýlar basyp barady. Ol da ótedi, ketedi deımiz. Biraq jaǵalasqan jahandanýda kún keship jatqan jastardyń janyna sińip, keıingi tolqynnyń qanyna daryp ketpeı me?
Radıo men teledıdardan alyptar irgesin qalap, shańyraǵyn kótergen Qurmanǵazy atyndaǵy, Nurǵısa atyndaǵy «Otyrar sazy», ózge de orkestrlerdiń, jeke oryndaýshylardyń kúı kúmbiri estile bermeıtin bolyp barady. San túrli aspap sahna tórinde úılese kelip, ún qatqanda rýhyń tasyp, arqań qozyp keń dala kóz aldyńda turýshy edi.
Bir kezderi ulylar qurǵan orkestrsiz, dombyrasyz konsert ótpeıtin edi. Orkestr degennen shyǵady, Qurmanǵazy orkestriniń oryndaýyndaǵy kúıler qandaı edi, kimdi tańdandyrmady. «Saryarqany» sahnada qyrandaı qalyqtatqanda Úndi eli ornynan údere kóterilgeni tarıhtan málim.
Sol orkestr jetekshileri A.Jubanov, Sh.Qajyǵalıev, N.Tilendıev, A.Myrzabekov, ózge de dırıjórlerdiń keskin-kelbeti, bolmys-bitimi qandaı edi! Olar sahnaǵa shyqqanda ottaı laýlap ketetin.
Nebir alqaly jıyndardyń tórinde Qurmanǵazy orkestri men «Otyrar sazy» birinen keıin biri sap quryp turatyn edi. Tórden kúı tógilip, án áýeleıtin.
Búginde qazaq óneri serpildi, álemge tanyldy. Talantqa keń jol ashyldy.
Sol serpindi búgingi ulttyq ónerdiń, onyń ishinde kúı óneriniń týyn bıik kóterip, shoýlardyń kóleńkesinde qaldyrmaı alǵa ozdyrsaq, odan keıingi urpaq sýsynyn qandyrsa, olardyń qany tazaryp, jany nurlanar edi-aý!
Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»
