01 Наурыз, 2019

Ataýly kúnniń ulaǵaty

1342 реткөрсетілді

Tarıhyna úńilsek, Alǵys aıtý kúni Qudaıǵa raızashylyq bildirý kúni retinde alǵash Amerıkada atalyp ótip, keıin eńbekqor elderdiń kópshiligi ózine úlgi etip, birtindep memlekettik merekege aınaldyra bastaǵan. Astyqty aman-esen jınap alyp, rızyqqa kenelgeni úshin Jaratýshyǵa rızashylyq bildirigisi kelgen amerıkalyqtarǵa qarasha aıynyń sońǵy beısenbisin arnaıy belgilep berip, resmı túrde toılaýǵa ruqsat etken meıramnyń qadamy rasynda qut boldy. 

Qudaıdy súıgen Amerıka álemniń kóz aldynda Qudaıdyń súıgen memleketine aınaldy. Dinı sıpatta paıda bolǵanymen, dinı senimi men mádenı ustanymyna qaramastan, qazir bul merekeni Otany men aǵaıyn-týysyna, áýletine, dosyna shyn kóńilden alǵys aıtý úshin Kanada, Germanıa, Japonıa, Koreıa, Lıberıa sıaqty elder óz muratyna qaraı beıimdep, kúntizbesinen oryn berdi. Al bıyl tórtinshi jyl atalyp ótetin Alǵys aıtý kúni Qazaqstandaǵy merekelerdiń qatarynan oryn alǵan kezde, ýnıtarly memlekettiń muraty turǵysynan izgilikke oraılastyryla ómirge kelgeni anyq. Stalındik zobalańnan, asharshylyqtan, qýǵyn-súrginnen, tyń ıgerýdiń jeleýimen Qazaqstanǵa qonys aýdarýǵa májbúr bolǵan, túrli jaǵdaıda turaqtap qalǵan ózge ult ókilderiniń qıyn-qystaý jyldarda aman qalǵany úshin adamgershilik pen ımandylyqtyń kórkem úlgisin kórsetken qazaq halqyna rahmet aıtýyna múmkindik berildi.

ХХ ǵasyrdyń basynda saıası, áleýmettik, etnıkalyq sebepterge baılanysty Qazaqstanǵa Reseı, Ýkraına, Belarýs elderinen 1 mln 150 myń adam kelgen, kolektıvtendirý kezinde 250 myń «qulaqtanǵan» sharýalar, al stalındik júıede tutas ulttar kóshirildi. 800 myń nemis pen 102 myń polıak, 550 myń soltústik Kavkaz halqy, Qıyr Shyǵystan 100 myń koreı otbasy qazaq jerinen qonys tapty. Tar jol, taıǵaq keship kelgen ár otbasynyń óz tarıhy bar. Týǵan elinen jyraqtap, qazaq jerinde qıyr jaılap, shet qonyp otyrǵan etnostyq toptar oraıy kelgende qazaq halqyna degen júrekjardy yqylasy men alǵysqa toly oı-sezimin bildirýden irkilip qalǵan emes, másele – ótkendi ertegi sekildi elespen emis-emis qana jadyna toqyp ósip kele jatqan urpaǵynyń umytpaýynda bolyp otyr. Arysy otanyn bylaı qoıǵanda, beride óz otbasysynyń tarıhyn bilip ósýge úndeıtindikten bul mereke oılandyryp qana qoımaı, adam bolmysyndaǵy eń izgi sezim – alǵys aıta bilý qasıetin joǵaltyp almaý úshin kerek. 

Halyqaralyq iri merekelerden bastap otbasylyq shaǵyn meıramǵa deıingi aralyqtaǵy ártúrli áleýmettik máni bar jalpyhalyqtyq, ulttyq, kásibı merekelermen birge, Prezıdent Jarlyǵymen arnaıy Alǵys aıtý kúniniń jarııalanýy tarıhı ádil ári oryndy sheshim. «Ashtyqta jegen quıqanyń dámin tatqandardyń» qatary sırep, beıbit zamanda bir urtynan maı, bir urtynan bal tamyp, alańsyz ósip kele jatqan urpaǵy zobalań ýaqyttyń zardabyn umyta bastaǵanda, jurttyń tarıhı jadysyn jańǵyrtý zańdylyq. «О́z tarıhyńdy bil jáne úmytpa!» degen maǵyna jatqan ataýly kúnde ár ulttyń shyrǵalańǵa toly taǵdyrynyń shyndyǵy jasyrýly jatyr. Sondyqtan bul mereke eń aldymen jergilikti ulttan góri tarıhı otanynan alystap, qol úzip qalǵan halyqtyń ózi úshin qajet. Taǵdyr toǵystyrǵan kópetnosty halyqtyń bir-birine ortaq tarıhqa taǵzym etýi, rahmet aıtyp júrýi ataýly kúnniń ulaǵatpen aıtqyzbaı uǵyndyratyn basty tálimi bolar. 

Mazmuny jaǵynan 1 mamyr merekesimen, tipti saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnimen de uqsastyq taýyp, «dál sondaı taǵy bir meıramnyń bizge keregi bar ma?» dep qıampurys suraqqa qaraı jetelegisi keletinder de jeterlik. Mal tıeıtin sýyq vagonǵa toǵytylyp, súıegine ilinip áreń jetip, qazaqtyń keń peıiliniń arqasynda jalǵasqan ómir sabaqtastyǵy eshnársemen ótelmeıdi. Jalpy, qandaı mereke bolsa da, ol – mádenıettiń kórinisi. Qataldyq bılep bara jatqan kezeńde adamnyń rahmet aıta alatyn kishipeıil, ádepti bolyp qalýynyń ózi úlken máselege aınalǵanda, alǵys aıtýǵa arlanbaıtyn adamdy ishteı jetilgen, parasatty adam dep tanýǵa ábden bolady. Rızashylyq sezimi adam boıyndaǵy qurmetti oıatady. Al qurmet qashan da uly ózgeris kúshine ıe. Shyn kóńilden rahmet aıta biletin adamdardyń arasynda kózge kórinbese de, qolmen úze almaıtyn úmitke toly myqty baılanys ornaıtyny belgili. Sol baılanys adamdy bir-birine jaqyndatyp, syılastyǵyn arttyra túsedi. Al ol mańyzy zor merekege aınalǵanda adamdar arasyndaǵy jyly qarym-qatynasty, senimdi nyǵaıtady, júreginde tynyshtyq ornatyp, júgin jeńildetedi. Qıyndyqta tabysqan adamdardyń tatýlyǵy qashan da berik. О́z ishine qoryqpaı úńile alatyn adam janynyń túbine jasyrynǵan shyndyǵyn taısalmaı aıta da alady, isimen kórsete de biledi. Jaqsylyqqa jaqsylyqpen jaýap berý – adamgershiliktiń sharty, kisiliktiń mindeti.

Баннер
Соңғы жаңалықтар

Әлкей Марғұлан мұралары

Қазақстан • Кеше

Түлен түрткен түс

Аймақтар • Кеше

Ұқсас жаңалықтар