Biz qashanda balalarǵa jan-jaqty quqyqtyq tárbıe berýdi jetildirip otyrý – basty paryz deımiz. Biraq sol tárbıe berýde únemi kesh qalatynymyz bar. Ata-babamyz balanyń tárbıesi besikten bastaý alatynyn aıtady. Biraq ómirge kelgen urpaqtyń aqyl-parasaty mol, mádenıeti ozyq, sanaly ósýi, onyń keıin eseıgende jıar bilimine baılanysty emes, qursaqtan beriletin ımandy ádet-ǵuryp, ónegeli salt-dástúr, ulttyq bolmyspen keletin tárbıe kózinde jatqanyn eskere bermeıdi. Qazirgi jastardy bilimsiz, eshteńe kórmegen dep aıta almaısyz. Jastarymyzdyń deni mektep bitirisimen, eldegi qalaǵan bilim oshaqtaryna nemese sheteldiń irgeli oqý oshaqtaryna baryp, álemniń ozyq bilimin ıgerip qaıtady. Al biraq olardyń boıynda ata-babamyz qalyptaǵan ulttyq tárbıe ózegi bar ma? Óıtkeni mektepte bozbalalardyń top bolyp qarshadaı balany zorlaıtyny, jap-jas qyzdardyń birin-biri shashtan súırep, julysyp, tóbelesetini, tepse temir úzetin jigitterdiń tonaý, zorlyq-zombylyq jasap, bir otbasyn túgel qyryp ketetini, kózderi jáýdiregen kóp balaly otbasylaryna bir jetim burysh buıyrmaı jatqanda, murty maılanǵan jemqorlardyń túıeni túgimen asap jatatyny – neniń saldary dep oılaısyz.
Baıaǵyda bir patsha óziniń qol astyndaǵy eldiń ataqty danyshpanyna balasyn tárbıeleýge beretinin aıtypty. Muny estigen danyshpan tárbıege beriletin bala neshe jasta ekenin suraǵan ǵoı. Sonda patsha balasynyń eki aıǵa endi tolǵanyn jetkizse, álgi danyshpan: «Balańnyń tárbıesin oılaǵanyń jón eken, biraq kesh qalypsyń» depti. Buǵan túsinbegen patsha: «Ne aıtyp tursyń? Ana sútinen áli aýzy keppegen, býyny qatpaǵan, besikten beli shyqpaǵan balaǵa tárbıe berýdiń keshtigi qalaı?!» dep shamdanypty. Sonda danyshpan qarıa: «Balany qursaqta jatqanda tárbıeleý kerek edi», degen eken. Kórdińiz be, naǵyz tárbıe tórkini tereńde jatqanyn osydan da ańǵarýǵa bolady. Endeshe keleshek urpaqqa tálimdi tárbıe berý árkimniń óz tárbıelik isinen bastalatynyn qoǵamymyz umytpasa eken deımiz. Sebebi «Ne ekseń – sony orasyń» dep beker aıtylmaǵan.
Sálim mektepte óte jaqsy oqydy. Bastapqyda ata-anasy durys kezinde oqý ozaty da atandy. Biraq birte-birte ol joldan jańyldy. Sabaqqa birde kelse, birde kelmedi. Ustazdardyń sózi oǵan ótpedi. Al bul kezde onyń ata-anasy óz bastarymen áýre edi: birde jumys istese, birde qaıyr suraǵandaı tentirep ketedi. Sálimge qaraýǵa shamalary bolmady. Sóıtip júrgende urlyqqa túsip, ekeýi de sottalyp tyndy. Sosyn Sálimdi basynda shaǵyn baspanasy bar, zeınetaqysy bar ájesi qolyna aldy. Resmı ókilder de, Sálim ata-anasynyń oqıǵasynan sabaq alyp, ájesine qolqanat bolar dep oılady. Biraq jamandyqtan basqany kórmegen, jaqsy sózdi estip, jaqsylyq jasaýdy bilmegen Sálim birde aqsha talap etip, aqyry urys kezinde qaıran ájesin óltirip, qashyp ketti. Ustalyp, bas-bostandyǵynan aıyryldy. Bul – bir ǵana mysal. Osyndaıda uzaq jyl áskerde qyzmet etken quqyqtanýshy Sádýaqas Jubatovtyń myna sózi kóńilge qonady. «Ǵalamtor álemine engen qazirgi zamanda jastar osy ınternet ıirimine batyp bara jatqandaı kórinedi. Sábı kezinen ana sútimen keletin tárbıeden alystap, tek qulaqqap kıip, kompúter, ınternetpen ósken jastardan ınabatty kelin, jaqsy kúıeý, rýhy myqty Otan qorǵaýshy shyǵady degenge sený qıyn. «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń» deıdi halyq danalyǵy. Tal besikten bastalǵan tárbıe mektepte, odan ári joǵary oqý ornynda jalǵasyn tapqanda ǵana nátıjeli bolady. Ol úshin jańalyq oılap tabýdyń qajeti joq, tekti ata-baba tárbıesin qaıta jańǵyrtsaq bolǵany».
