Qazir sóz aldyǵa shyqty. Rolan Bart kótergen konnotasıa men denotasıa qaıshylyǵy, demek, sózdiń nársege emes, sózge nemese belginiń zatqa emes, belgige silteıtindigi jalǵan sana qalyptastyratyny jaǵdaıdy kúrdelendire tústi.
Internettegi sóz elektron toptarynan quralady. Jazý – usaq bólshekterdiń konfıgýrasıalary. Draıverdiń artyna – sıfrlar, ıaǵnı belgi-tańbalar ornatylǵan. Klavıatýra áripterin basqanda, sandarǵa habar beriledi.
Teginde, sóılemdi elektrondy belgi sandar qurastyrady.
Sóz jan-jaqtan qaýmalap, jamyrap, degbiri qashyp, shartarapqa jaıylý maqsatynda buqaralyq aqparat quraldaryn, qaıta-qaıta jaǵalap, uzaq saǵalap, qoly jetken minbelerden múdirmeı, súrinbeı, damylsyz, qaýlap sóılep tur. Keshegi únsizdiktiń beımezgil tún jaryp, tarǵyl úni shyqty.
Sóz tynyshtyqty buzady.
Noqtaly sóz jasyq bolady. Tizginsiz sóz bas jarady. Búkil álem minbege aınalyp, tus-tustan qıqýlap, qańqyldap, sanqyldap jetken daýystar órtke tıgen daýyldaı tóńiregin jaıqap, órship, órshelenip sóıleıdi. Qondyrǵylar, qurylǵylar Jer sharyn qushaqtap, planetany jaǵalap, shyǵandap kete almaı, symsyz jalǵanyp, áýe tolqynynda bir-birine qarsy túrli dybys faıldaryn jiberedi.
Kosmostyń óz shýyna adamzat órkenıeti taǵy jańa dybys qosady.
Ras qazirgi zamanda daýystar kókte ómir súredi. Biz – daýystardyń Jerdegi kóleńkesimiz. О́rkenıet dabysy ǵarysh keńistiginde aýyr salmaqty aspan deneleri tartylysynan qutyla almaı, álemdi kezip sharlap júr.
Tehnıka adamdy daýysynan bólip aldy. Búginde bizden bólinip alǵan óz daýysymyz ózimizge bóget jasaıdy. Qalada, dalada, kóshede, býlvarda, aýlada, ulardaı shýlap, mazany ketiredi.
Daýys shýǵa aınaldy. Birte-birte kúsheıip, áýeli Kún júıesinde shýyldady, keıin ǵalamdyq dúrbeleńge aınaldy. Jer betinde derbes ústemdigin ornatty. Qaltarys-bultarystaryna quıylyp, dúnıe júzine shúpildep tolyp aldy.
Buryn daýys jańǵyryq tárizdi shyqqan jerinen tarap, ózeginen qashyqtaǵan saıyn kúsh-qýatynan aıyrylyp, álsirep, aqyry bilte sham, túngi jaryqtaı ólmeýsirep baryp, energıasyn taýysyp, birjola óshetin, joǵalatyn, qazir qoqys sekildi jınalyp, úıilip, jıylyp turady.
Qazir eshteńe joǵalmaıdy. Basqan iziń, aıtqan sóziń, jasaǵan qylyǵyń kóshe, avtomobıl, uıaly telefon beınetaspalarynda úzdiksiz jazylyp jatady, aqparattyq qurylǵylar júzine túsken is-áreket, ýaqıǵalar, el-jurt qondyrǵylar jadynan eshqashan óshirilmeıdi.
One time and forever.
О́lgen daýys tiriledi.
Ertede Shýmer-Vavılon-Akkad jyry «Gılgamesh (Bilge-mes) týraly epostyń» tutas, bútin jetpegenine qınalatyn edik. Balshyq taqtalarǵa papırýs qalam túsirgen mátinder úzik-úzik qalpynda, alty myń jyl buryn ótken ýaqıǵalar jaıynda, tolyq aıta almaıtyn edi.
Gomerdiń «Ilıadasy» men «Odısseıasy», tipti, Shekspır týraly derekterdiń ózi kóp qupıa qaldyryp ketti.
Zattardyń joıylmaıtyn ýaqyty keldi. Bir toby kosmostyń tus-tusyna, túkpir-túkpirine qaptaı jaıylyp, túnektiń ár jerinde meteorıtterden bas saýǵalap qashyp, adasyp, qańǵyp ushyp júredi, ekinshi shoǵyry ǵalamtordyń ishinde jasyrynyp, buǵyp jatady, uryny tonaǵan qaraqshydaı jyrada buǵyp jatqan derekterdi tabý úshin jyldan jylǵa iz kesip, izdep tabatyn júıelerdiń qarasy kóbeıip, sany artyp keledi.
Internet – qoqys saýyt, aqpar-málimet – kúndelikti tirligimizdiń kúresini. Elektrondy qural-jabdyqtarmen qarýlanyp alǵan tutynýshy qoǵam, paıdalanýshy adam qyzmetiniń qaldyqtary. О́shpeıdi, ınternet alabynda adasqan kúshikteı eski jurtty tóńirekteıdi de júredi.
Aqparattyq qaldyq – kosmostyq qoqys nemese qoldanylǵan ıadrolyq ónim sıaqty, saqtaıtyn oryn, baqylap-qadaǵalap otyratyn keshendi júıe qajet. Sóz jalǵan álem qalyptastyrdy. Ekrandarǵa úńilgen balalar, uıaly telefondaryna qadalyp, kóz almaı tesile qaraǵan jastar, smartfondaryn ańdyǵan úlkender jumysty qoıdy, qaıda júrse de bir qolynda jumys bolsa, ekinshi qolymen oıda ǵana ómir súretin ǵalamnyń sıqyryna eltip turady.
Daýystar faıldarǵa aınalyp bir-birine úzdiksiz tasymaldanyp jatady, oqylǵan soń, kúresinge tastalady, kúresindi saqtaý úshin búkil álemdik prosessor jyldan jylǵa qýatyn kúsheıtedi, tonnalap otyn jaǵady, bir kúni biz, múmkin, únemdik úshin jasalǵan vırtýaldy álemniń ysyrapsyz energıa jumsaıtynyn túsinetin shyǵarmyz dep úmittenetin.