Álemdik ishki jalpy ónimniń 70 paiyzdan astamy qalalarda túziledi. Bizdiń óz turmys saltymyz tarıhı qalyptasty, monoqalalary men shaǵyn oblys ortalyqtary bar agrarly ekonomıka basymdyqqa ıe boldy. Sondyqtan 18 mıllıon halqy bar el úshin mıllıonnan astam turǵyny bar 3 qalanyń bolýy, sonyń ishinde 2 qalanyń táýelsiz Qazaqstan dáýirinde osy qatarǵa qosylýy – úlken jetistik. Astana men Almaty elimizdegi ishki jalpy ónimniń 30 paiyzdan astamyn qazirdiń ózinde qamtamasyz etip otyr», dedi.
Rasynda da elimizde táýelsizdikke deıin Almaty qalasy ǵana mıllıondyq mejeden tabylǵan qala edi. Sol tustary qazirgi astanada bar bolǵany 300 myń adam turyp jatatyn. Endi elorda sanaýly jyldardyń ózinde-aq elimizdiń ekinshi iri megapolısine aınalyp otyr. Boljam boıynsha 2030 jyldarǵa taman elordadaǵy halyq sany 2 mıllıon adamǵa jetýge tıis.
«Keń baıtaq Qazaqstanda halyqty qalalarǵa jınaýdyń qanshalyqty qajeti bar?» degen keıbir pikirlerdiń aınalamyzdan estilip qalatyndyǵy da jasyryn emes. «Endeshe, táýelsiz elimizde buryn bolmaǵan iri megapolısterdiń paıda bolýy bolashaǵymyzǵa qalaı áser etpek?» degen suraqty alǵa tarta otyryp, osy máseleni qaýzap kórdik.
Baıqasaq, adamzattyń endigi damý dáýirinde iri qalalardyń mańyzy artqan ústine arta beretin kórinedi. Munyń ózi bir jaqtan alǵanda jerdiń jetpegendiginen ǵana emes, adamzat turmysyna qolaıly orta men qaýipsizdikti qalyptastyrý isin qamtamasyz etý, túrli qýat kózderin únemdeý, az shyǵyndy ekonomıkany damytý máselelerinen de týyndaıdy eken. Sondyqtan osydan birneshe ǵasyr buryn Jer betinde býrjýazıalyq revolıýsıamen birge kelgen ýrbanızasıalyq úderis qazir jyldan jylǵa qarqyn alyp barady. Attary álemge tanylǵan bilikti sarapshylardyń paıymdaýynsha, bul ózgeristiń órken jaıýy ýaqyt kóp ótpeı múlde jańa álemniń kelbetin týyndatatyn bolady. Adamzat qaýymy bolsa, ázirge osy joldyń basynda ǵana tur eken.
«Endi 50 jyldan keıin álemdegi 218 eldiń ornynda 600 qala qalady. Elder óziniń burynǵy mánin joǵaltady, olardyń ornyna qalalardyń róli artady. Máselen, endi bir 25 jyldan keıin Aýstrıa bolmaıdy. О́ıtkeni qazirdiń ózinde Aýstrıa degenimiz Vena men onyń mańaıyndaǵy shaǵyn qalalar. Bul bizdiń aqparattardy qabyldaýymyzdan, kóliktiń jáne bútindeı alǵanda tehnologıalardyń damýynan týyndaıdy», deıdi aty dúnıe júzine áıgili ekonomıst, bolashaqty boljaýshy, «Fank stılindegi bıznes» bestselleriniń avtory Kell Nordstrem.
Jýyqta ǵana Astanaǵa alǵash atbasyn tirep, úlken kásipkerlik forýmǵa qatysyp, «Matrısadaǵy ómir – ýltrazamanaýı bıznes qurý» taqyrybynda sóz sóılegen áıgili shved ekonomısi Kell Nordstremniń birqatar boljamy osyǵan deıin dálme-dál dep aıtýǵa turarlyqtaı dáldikpen oryndalyp ta qoıypty. Endi birqatary zaman baǵytymen úndestigine baılanysty keńinen tarap otyr. Sondyqtan ol álemdegi 50 bıznes oıshyldary reıtınginde toǵyzynshy orynda tur.
«Biz qazir adamzattyń eń jedel ýrbandalýynyń basynda ǵana turmyz. Mundaǵy eń mańyzdy túsiniktiń ózi «áli basynda» turǵanymyz. Biraq biz bári de bolyp qoıdy, dúnıe dóńgelep ketti dep esepteımiz. Shyn mánine kelgende, biz endi ǵana start aldyq» deıdi aldaǵy ýrbandalý úderisi qandaı qarqynmen júretindigi jaıynda Kell Nordstrem.
Bul sózge senbeıin deseńiz, ýrbandalý úderisiniń sońǵy 15-20 jyldyń ishinde bizdiń elde de qanshalyqty qarqynmen júrgendigin ózimiz de kórdik. Osy úderistiń shapshańdyǵy nátıjesinde buryn dalalyq, aýyldyq halyq sanalatyn bizdiń qazaq halqy qalaı qalalyq halyqqa aınalyp shyǵa kelgendigin ózi de bilmeı qalǵandaı.
Ýrbandalýdy shapshańdatyp otyrǵan halyqtyń erik-kúshi ekendigin aıtýymyz kerek. О́ıtkeni sen myna qalaǵa baryp tur dep Úkimet eshkimge aqyl-keńes bergen joq. Qaıda baryp turatyndyǵymyzdy óz aqylymyzben sheship jatyrmyz.
«Álemdi qalaı basqarý kerek», «Ekinshi álem», «Amerıkadaǵy tehnokratıa», kitaptarynyń avtory, Lı Kýan Iý atyndaǵy Sıngapýr Memlekettik basqarý mektebiniń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri Parag Hanna álemniń endigi kezekte qalalardyń jahandyq jelisine aınalatyndyǵyn aıtady. «Álem ózgerdi jáne onyń jańa qurylysyn endi elemeýge bolmaıdy. Qalalardyń jańa úrdiske qatysýyn qoldaı alatyn memleketter ǵana keleshekte tabysty bolady» dep esepteıdi ol.
«Bizdiń álemimiz jedel ózgerýde jáne kez kelgen eldiń ómirinde eń mańyzdy róldi megapolıster oınaýǵa aınaldy. Olar eń úlken resýrstardy, ınvestısıalardy, adam kapıtalyn boılaryna sińirýde. Jahandaný – búginde júzege asqan fakt jáne jańa álemde elder emes, iri qalalar bir-birimen jarysqa túsetini ýaqyt ótken saıyn aıqyndalýda» deıdi taǵy bir belgili sarapshy Dýgal Tomson.
Mine, osyndaı boljamdarmen tanysa kele Elbasymyzdyń Joldaýda aıtqan joǵarydaǵy sózinde tereń mán bar ekendigin túsindik. Demek Joldaý mánin tereń uǵý úshin ony júıelep qana oqymaı, zerttep oqý da qajet.
Suńǵat ÁLIPBAI,
«Egemen Qazaqstan»
