Hosh, eger bilim-ilim izdep, kórgen-bilgenimdi túbinde elime, ultymnyń ıgiligine jumsaımyn degen parasatty paıym bolsa, áńgime basqa. Alaıda jaqsy ómir, jaıly turmys izdep shekara aýǵandardyń maqsat-muraty qısynsyzdaý. Barǵandar qara jumysqa jegiledi ne ekologııalyq zardaby aýyr salalarda eńbek etedi. Bul anyq. Basqa tańdaý joq. Al ózin ózi dáleldep, sol eldiń memlekettik saıasatyn tolyq meńgerip, azamat retinde qalyptasý uzaq ýaqytqa sozylatyn úrdis. Oǵan shydaıtyndar bar, jarty joldan «synatyndary» da jetedi. Dini men tili bólek, salt-dástúri ózgeshe eldiń ishinde ózińdi kórsetip, dáleldeý tym kúrdeli prosess.
Áleýmettanýshylardyń aıtýynsha, jastar AQSh, Kanada jáne Anglııa men Fransııaǵa kóshýge yqylasty. Shyǵys Eýropada turǵysy keletinderi de bar kórinedi.
Sońǵy ýaqytta qoǵamdyq pikirdiń ózegine aınalǵan Ońtústik Koreıadaǵy zańsyz júrgen otandastarymyzdyń jaıy tipti kúrdeli. Tıisti vedomstva ókilderiniń aıtýynsha, osy eldegi qandastarymyzdyń sany 39 myńǵa jýyqtaǵan. Bylaı qaraǵanda, bir irgeli aýdannyń halqy sany. Eń qıyny, bul elde 11 myńnan astam otandasymyz zańsyz júrgen kórinedi. Ońtústik Koreıanyń ımmıgrasıalyq zańdaryna sáıkes, álgi otandastarymyz qolǵa túsken jaǵdaıda, 6 mln teńge shamasynda aıyppul tóleıdi ne basqa májbúrleý sharasy qoldanylýy múmkin. Sheteldik mıgranttarmen olar osylaısha qatań túrde kúres júrgizbek. Aıtpaqshy, el bıligi «jasyl dáliz» rejımin jarıalapty. Vızasynyń merzimi ótken, jumys isteýge ruqsaty joq, t.s.s shekteýli sanatqa kiretinder osy múmkindikti paıdalanyp elge qaıtýlaryna bolady. Olarǵa 6 aı ýaqyt berilip otyr. Otandastarymyz retin taýyp, elge aman-esen oralsa degen tilek bar.
Shetel asyp, nápaqa izdeýshiler áleýmettik-otbasylyq qundylyqtardy joǵaltyp alýy múmkin. Otbasynyń irgesi shaıqalyp, tárbıelik mazmundaǵy salt-dástúrlerge syzat túsýi ǵajap emes. Jyldap úı kórmeı, jyraqta júrgen azamattyń otbasynda jylýlyq azaıyp, jaýapkershilik kemıtini aıtpasa da túsinikti. Sonda kim, ne utty? Bir jaǵyn bútindeımin dep, ekinshi jaǵyn oısyratyp alyp jatqan joqpyz ba? Munyń saldary berneshe jyldan keıin bilinýi múmkin ǵoı. Máseleniń osyndaı áleýmettik qaterli tusyn qaperden shyǵarmaıyq, aǵaıyn.
Keı zamandastarym «Arqada qys jaıly bolsa, arqar aýyp nesi bar?» degen oıdy tuspaldap, alǵa tartýy múmkin. Alaıda kez kelgen «aýa raıyn» óz yńǵaıyna keltirip, jaqsy ómir súrýge bolatyny jasyryn emes. Jumys bolsa, baspana, turmys máselesi sheshile jatar. Turǵyndardyń ómir súrý sapasyn arttyrý boıynsha memlekettik áleýmettik strategıalyq jospar bar. Baspanaly bolýdyń tetigin jeńildetip, barynsha qoljetimdi qylýǵa tyrysyp jatyr. Negizgi sheshimder Úkimettiń, ákimdiktiń enshisinde.
Jaqynda shetel asyp, eldiń aldy bolǵysy kelgen bir azamattyń pikirin tyńdadym. AQSh-qa barypty. Kalıfornıa shtaty bolsa kerek. Muzdatqysh, jeldetkishtiń tehnıkalyq qurylǵylaryn tazartý jáne qaıta qalpyna keltirý jumystarymen aınalysatyn kompanıadan jumys tapqan eken. Eńbekaqysy joǵary. Júrip-turýǵa jetedi, qalǵanyn elge asyryp jiberetin kórinedi. Biraq álgi jigit kásiporyndaǵy ekologıalyq jaǵdaıdyń asa aýyr ekenin esten shyǵarǵan bolýy kerek. Ol jaǵyna mán bermedi. Sózin bólip, kóńilin túsirgim kelmedi. Biraq kókeıde suraq qaldy... Birneshe dıplomy bar, muǵalimdik jalaqyny mise tutpaı shetel aýǵan azamattyń densaýlyǵy syr berip jatsa, onyń nesi ıgilik? Densaýlyq, uly nyǵmet degenimiz qaıda qaldy?
«Týǵan jerdiń qadirin shette júrgende bilersiń» degen támsil bar. Mysyrdy bılegen Sultan Beıbarys atamyz joǵary bılikte, zor ataq pen mansaptyń bıiginde otyrsa da, óz eliniń qadir-qasıeti, týǵan jerdiń ystyq taby qalǵan – Otan anaǵa degen súıispenshiliktiń ornyn basqa eshteńe aýystyra almaıtynyn ósıetnama etip qaldyrǵany tarıhta jazýly. Osylaısha «ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol» degen tálimdi sóz babamyzdyń elge saǵynyshyn, júrek jylýyn jetkizip turǵandaı.
Al aǵaıyn tańdaý ózińizde. Alaıdа eldiń bolashaǵy, ulttyń qamyn oılaımyn desek, osy bastan rýhanı qundylyqtarǵa mán berip, týǵan jerimizdi túletýge kúsh salaıyq. Shetel kórgen kásipkerlerdiń aıtýynsha, qazaq elinde kásip ashyp, is júrgizýge múmkindik jetedi. Onyń ústine, túrli memlekettik qoldaýlar men jeńildikter de jetip-artylady. Ilgeride ótken babalarymyz «Pálen jerde altyn bar, izdep barsam baqyr da joq» degen sózdi qazirgi zamandastarymyzǵa qarata aıtqandaı. Ne de bolsa, ár azamat óz taǵdyrynyń ıesi, óz ómirine jaýapty ekenin esten shyǵarmaıyq.Týǵan jerdiń kıesi bar, ony da oılaıyq.
Qurmanáli QALMAHAN,
«Egemen Qazaqstan»
