15 Ақпан, 2019

Elorda: kósheler, avtobýstar, aıaldamalar

87 реткөрсетілді

Astana jyl sanap ósip keledi. Bir kezderi oblys ortalyǵy bolǵan shaǵyn ǵana qala az ýaqyttyń ishinde elimizdegi iri shaharlardyń qataryna qosyldy. Munyń bári qarqyndy júrgizilgen qurylys jumystarynyń nátıjesinde júzege asyp otyr. Ras, qazir 2000 jyldardyń basyndaǵydaı ekpin joq. Degenmen áli de bolsa jańa ǵımarattar men turǵyn úıler turǵyzý isinde alǵa basý bar. Bas qala, jańadan turǵyzylyp jatqan elorda bolǵandyqtan, qurylys jumystarynyń jalǵasa beretinine kúmán joq.

Bizdiń aıtpaǵymyz basqa másele. Bul – osy órken jaıyp kele jatqan elordamyzda oryn alyp jatqan oralymsyzdyqtar. Shynyn aıtý kerek, qanshama bıik ǵımarat salynyp, qala kólemi aıtarlyqtaı ulǵaıa túskenimen turǵyndardyń turmys jaǵdaıy qala ishinde júrip-turýy úshin qolaıly jaǵdaı jasaldy deý ázirge erterek. Eń birinshiden, qoǵamdyq kóliktiń qozǵalysy, sonyń ishinde avtobýs qatynasy oıdaǵydaı emes. Moıyndaýymyz kerek, mıllıon halqy bar shahar úshin qala ishinde qatynaıtyn avtobýstar sany óte az. Ony kóshege shyǵyp, avtobýs aıaldamasyna barǵan adam birden túsinedi. О́ıtkeni Astanada iri qalalardaǵydaı árili-berili aǵylyp jatqan avtobýstar legin kóre almaısyń. Eger kólik kútip aıaldamada turatyn bolsań bir, ári ketse eki avtobýs ǵana qatar kelip turǵanyn baıqaısyń. О́kinishke qaraı, ekeýi de kútken avtobýs bolmaı shyǵady. Amal joq, ári qaraı kútesiń. Oqasy joq, kúte turaıyn deseń qysta elordanyń yzǵary saı-súıegińdi syrqyratsa, jazda alaı-túleı jel uıytqyp, qoıyn-qonyshyńdy toltyratyn aq shańdaǵy mazańdy alady. Árıne, jylyna 288 kún jel soǵatyn Saryarqanyń tabıǵatyn ózgertý qıyn. Ony ózgerý kerek dep jatqan biz de joq. Aıtpaǵymyz, qala ishinde júretin avtobýstar sanyn azdap bolsa da kóbeıtýge bolmas pa eken degen saýal. Sheneýnikter aıtyp júrgendeı, Astana halqynyń mıllıonnan asqany ras bolsa, onyń ózi óte oryndy másele bolar edi.

Osy oraıda «jyly aıaldamalar» týraly da aıta ketý qajet. Ondaı aıaldama elordada joq emes, bar. Biraq qansha? Gáp te osynda jatyr. Bizdiń paıymdaýymyzsha, «jyly aıaldamalar» halyqqa qolaıly jaǵdaı jasaý úshin emes, ánsheıin, mine, kórdińder me, biz jyly aıaldamalar ornattyq dep joǵary jaqqa esep berý úshin ǵana jasalǵan sıaqty. Olaı deıtinimiz, qala kóshelerin aralaǵan adam, ásirese oń jaǵalaýda, ondaı «jyly aıaldamalardy» kóptep kezdestire qoımaıdy. Byltyr qysta Kenesary kóshesinde ornalasqan «Halyq banki» dep atalatyn aıaldamada avtobýs kútip turyp, bir er adamnyń aıazdan betiniń dombyǵyp ketkenin óz kózimmen kórgenim bar. Sasqanymnan «Ýqalańyz, ana, betińizdi!» dep aıqaı salýyma týra keldi.

Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, elorda kólemi jyldan-jylǵa ulǵaıyp keledi. Soǵan baılanysty ortalyqtan shalǵaı jatqan shaǵyn aýdandar men turǵyn úıler de kóbeıe túsýde. «Han-Shatyrdyń» syrt jaǵynan qonys tepken «Shyǵys» jáne «Qulager» dep atalatyn turǵyn úı keshenderin jaqsy bilemin. Odan árirek «Jaǵalaý» atty turǵyn úı massıvi ornalasqan. Mine, osy atalǵan jerlerge qalanyń Abaı, Brýsılovskıı, Jubanov, Sembınov, Beısekbaev, Ýálıhanov, Imanov, Seıfýllın, «Egemen Qazaqstan gazeti» kóshelerinde turatyn turǵyndardyń bir avtobýstan ekinshi avtobýsqa aýysyp minbeı tikeleı barýy múmkin emes. Ony aıtasyz, joǵaryda atalǵan jerlerden «Jastar» shaǵyn aýdanyna da bir avtobýsqa otyryp bara almaısyz. Bir avtobýstan túsip ekinshisine otyrý úshin ony kútý kerek. Al elordada avtobýs kútýdiń qandaı bolatynyn jańa ǵana aıttyq. Biz ózimiz jaqsy biletin jaǵdaılardy ǵana mysal retinde keltirip otyrmyz. Shyndyǵynda, qalada bul sıaqty oralymsyzdyqtar az emes.

Jańa Astananyń bet-beınesi bolyp sanalatyn sol jaǵalaýda da problemalar jeterlik. Eń birinshi, avtoturaqtyń azdyǵy. Sol jaǵalaýda ornalasqan mınıstrlikter men ózge de vedomstvolar óz ǵımarattarynyń tóńiregindegi bos jerlerdi «jekeshelendirip» alǵan. Syrttan barǵan adamdardyń avtokólikterin qoıýǵa ruqsat joq. Kópshilik kólikterin buryn «Nursaıa» turǵyn úı kesheniniń aldyna qoıatyn. Bul aýmaq búginde aqyly avtoturaqqa aınaldy. Osy oraıda bir jaıtty aıtpaı ketýdiń esh reti joq. Qudaıǵa shúkir, Qazaqstanda jer jetedi, álemde 9-shy oryn alamyz. Sóıte tura úı salǵanda, Qudaı qysqandaı, biriniń ústine birin mingize salatynymyzdyń syry nede? Keńestik zamanda, oblys ortalyǵy retinde salynǵan oń jaǵalaýdy bylaı qoıǵanda, XXI ǵasyrda salyna bastaǵan sol jaǵalaýdyń óziniń kósheleri qazirgi ýaqyttyń ólshemimen alsaq onsha keń emes. Osyndaı sebepterden de avtoturaq az. 

Taǵy bir másele jańa temir jol vokzalyna qatysty. Onyń qaladan shetkeri jatqany belgili. Bul da jolaýshylar úshin onsha qolaıly bolyp turǵan joq. О́ıtkeni, sol baıaǵy avtobýs máselesi. Kem degende 15-20 mınýt kútýińe týra keledi. Astananyń aýa-raıynyń qandaı ekenin bilemiz. Aıtqandaı, óz basym jańa temir jol vokzaly janynan da «jyly aıaldama» kóre almadym. 

Bizdiki eńselenip kele jatqan elordamyz turǵyndar tirshiligi úshin jaıly bolsa eken degen nıet. Qazaq «sulýynan jylýy» degen sózdi tegin aıtpaǵan ǵoı...

Баннер
Соңғы жаңалықтар

Ұқсас жаңалықтар